Täna on päev, millal saame üksteiselt ahastusega küsida: „Mille eest me võitlesime?”, mu armas rahvas. Täna on päev, kus meenutame neljakümne aasta tagust fosforiidisõda, mis hoogu kogudes lõpuks Eesti Vene võimust vabastas, mitte enam rõõmu ja uhkuse, vaid suure meelekibeduse ja voolavate pisaratega. Ja seda sellepärast, et nüüd on oma ahne käe Virumaa varanduse fosforiidi järele sirutanud valitsus ise. Seda olete saanud, kui olete valinud Roimaerakonda. Nüüd tühistatakse kõik meie laulva revolutsiooni aegsed võidud ja meie kunagisest suurest võidust tehakse veel suurem kaotus.
