Aivo Paljasmaa: Pariisis kõik särtsub ja keeb

Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri

Aivo Paljasmaa. Ott Vallik

 

Olümpialinnast tulevate uudiste laviin annab Pariisist üsna lärmaka ja kaootilise pildi. Tundub, et suur osa kohalikest hoiduvad kas koduseinte vahele või põgenevad maale tuttavate juurde. Tavapärased turistid reisivad aga pigem naabermaadesse. Spordikaugemad ilmarändurid kohe kindlasti.

Pariisi mitmed vaatamisväärsused on ju piiratud juurdepääsuga, linna ühistransport (metroo sealhulgas) on eelkõige rakendatud mängudele sõitnud sportlaste ja nende veelgi arvukama saatjaskonna teenimiseks. Pariislased nurisevad isegi, et neil on ajalooline kitsaste tänavatega linn, aga see tahetakse nüüd kümnete tuhandete olümpialaste ja uudistajatega täis toppida. Mida ütleksid nad aga siis, kui peaksid näiteks Haapsalusse Ameerika autode päevadele sattuma. Kõik siin maailmas on suhteline, nii et ärgu nad seal üleliia ka hädaldagu.

Hädaoht võib Pariisis varitseda muidugi iga nurga peal ja kohati tekib mulje, nagu oleks tegu rindeäärse linnaga. Tänavatel patseerivad suurte kampadena ringi korravalvurid nagu komandanditunnile kohane. Peljates eelkõige terroriakte, sest tänapäeva maailmas ilmuvad suurtel massiüritustel nagu maa alt välja kurjad jõud. Tegu pole aga sugugi laternaposte ja pargipinke lõhkuvate vandaalidega, vaid usuhulludena ringi hiilivate vanakuradi saadikutega. Nende jaoks on teiste inimeste tapmine või sandistamine pommi abil sama lihtne nagu piitsaga kärbseparve laialipeksmine.

Kui satuks nüüd ise nipsust äkki keset Pariisis tunglevaid inimesi, kus sooja on üle 30 kraadi ja prantsuse keelt ka ei oska peale pardon ja musjöö ning silmanurgast püüad jälgida, et ehk mõni kahtlane seljakotiga pommipanija ringi ei hiili, siis võid tõesti küsida, et milleks seda olümpiat üldse vaja on korraldada. Kas see mäng väärib ikka küünlaid.

Miks ta aga ei vääri, kui istud oma kodus teleri ees ja pilt olümpiaareenilt tundub nii ilus ja turvaline. Eks kaugelt vaadates tundub aga iga asi ilusam sellest, mida lähedalt kaedes näha saad.

Seine’i jões on ujumine 1923. aastast peale vee saastumise tõttu keelatud. Nüüd tahetakse seal läbi viia allveeujumine ja triatloni ujumisdistants. Saaste kaotamiseks eraldati vähemalt paar miljardit eurot ja Prantsuse president Emmanuel Macron tahtis mänge (ja ka ennast) promodes seal näidisujumise teha. Keskkonnaaktivistid võtsid kohe tuld ja lubasid sel päeval üle kaldaveere jõkke kakada. Prantslased on teadagi läbi ajaloo revolutsioonimaiad ja pole kuulda olnud, et Emmanuel-poiss oleks suplema läinud. Hiljuti sai sellega hakkama aga Pariisi linnapea Anne Hidalgo, nagu tõestamaks, et suplus Seine’is põdema ei pane.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu.
11 tundi tagasi

Eilseid uudiseid lugedes ja avatseremoonia ülekannet vaadates võib järeldada,et sealtoimuv on täielik soodoma comorra !
Võeti kinni joodikust venelane kellele poogitakse nüüd külge …. aga tegelikud kurjamid istuvad nagu kuldid rukkis ja ootavad parajat hetke !

imelik
39 minutit tagasi
Reply to  uskmatu.

olukord nagu iga nädalavahetus haapsalu linnas nn. festivalide aegu# /Olümpialinnast tulevate uudiste laviin annab Pariisist üsna lärmaka ja kaootilise pildi. Tundub, et suur osa kohalikest hoiduvad kas koduseinte vahele või põgenevad maale tuttavate juurde. /