Soovin tööle võtta alaealist, kuid kasutame oma ettevõttes summeeritud tööaega ja töötajad töötavad vahetustega. Kui pikki töövahetusi saan planeerida alaealisele töötajale?
Tööaja korraldamise õigus kuulub tööandjale, kes reguleerib tööaega lähtuvalt ettevõtte vajadustest. Summeeritud tööaja kasutamine võimaldab tööandjal seda paindlikumalt planeerida, kuid graafiku koostamisel on ta kohustatud järgima mitmeid töölepingu seaduses sätestatud piiranguid.
Täiskasvanud töötajale tuleb tagada vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega 24tunnise ajavahemiku jooksul (igapäevast puhkeaega arvestatakse ühe töövahetuse lõpust kuni järgmise alguseni). Alaealise töötaja puhul tuleb aga igapäevase puhkeaja määramisel arvesse võtta nii vanust kui ka koolikohustust.
Vastavalt sellele tuleb 7–12aastasele lapsele tagada igapäevane puhkeaeg:
- koolivaheajal 20 tundi (samal ajal võib ta töötada mitte rohkem kui 3 tundi päevas ja mitte rohkem kui 15 tundi nädalas);
- õppeveerandi jooksul 22 tundi (samal ajal võib ta töötada mitte rohkem kui 2 tundi päevas ja mitte rohkem kui 12 tundi nädalas).
13–14aastase töötaja puhul on nõutav puhkeaeg:
- koolivaheajal 15 tundi (samal ajal võib ta töötada mitte rohkem kui 7 tundi päevas ja mitte rohkem kui 35 tundi nädalas);
- õppeveerandi jooksul 21 tundi (samal ajal võib ta töötada mitte rohkem kui 2 tundi päevas (kerge töö korral on lubatud 3 tundi) ja vastavalt mitte rohkem kui 12 tundi nädalas).
15–17aastase alaealise tööle võtmisel on oluline välja selgitada, kas tal on koolikohustus. On ka võimalik, et laps ei ole veel 17aastane, kuid ta on juba omandanud põhihariduse.
- 15–16aastasele alaealisele, kes on endiselt koolikohuslane, kehtivad samad piirangud mis 13–14aastastele.
- kui 15–17aastane laps ei ole koolikohuslane, tuleb talle anda vähemalt 14tunnine igapäevane puhkeaeg (seejuures ei tohi ta töötada rohkem kui 8 tundi päevas ja mitte rohkem kui 40 tundi nädalas). Samad töö- ja puhkeaja piirangud kehtivad üle 17aastasele alaealisele töötajale sõltumata sellest, kas ta on omandanud põhihariduse või mitte.
Oluline on meeles pidada, et kui täiskasvanud töötajal on õigus 30minutilisele vaheajale pärast 6tunnist järjestikust töötamist, siis alaealisel on õigus sama pikale vaheajale iga 4,5 töötunni järel.
Lisaks on nii täiskasvanutel kui ka alaealistel õigus võrdsele katkematule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See tähendab, et alates esimese vahetuse esimesest tunnist pärast iganädalast puhkeaega kuni sama tunnini täpselt seitse päeva hiljem peab töötajal olema vähemalt:
- tavalise tööaja korral 48 tundi katkematut puhkeaega;
- summeeritud tööaja korral 36 tundi katkematut puhkeaega.
Alaealistele töötajatele kehtivad ka mitmed muud piirangud. Näiteks koolikohustuslik alaealine ei tohi:
- teha ületunnitööd (isegi poolte kokkuleppel ei ole võimalik kokku leppida alaealise töötaja ületunnitöö tegemises);
- töötada vahetult enne koolipäeva algust;
- töötada rohkem kui pool aega igal koolivaheajal;
- töötada kella 20 ja 6 vahelisel ajal.
Mittekoolikohustuslik alaealine ei tohi:
- teha tööd üle temale ette nähtud tööaja;
- teha ületunnitööd;
- töötada kella 22 ja 6 vahelisel ajal.
See tähendab, et 17aastasele alaealisele ei ole piirangutest tulenevalt võimalik planeerida üle 8tunnist tööpäeva isegi summeeritud tööaja arvestuse korral. Näiteks kui tööandja soovib, et töötaja töötaks esimesel nädalal 5 päeva 6 tundi päevas ja järgmisel nädalal 5 päeva 10 tundi päevas, oleks see töötundide arvu piirangu alusel võimatu. Kui tööandja soovib planeerida veel lisaks 8 tundi tööd (kuues tööpäev), oleks see iganädalase puhkeaja nõude rikkumine.
Summeeritud tööaja kohaldamine alaealise töötaja puhul on siiski võimalik osalise tööajaga töötamise korral. Kui tööandja võtab tööle näiteks 17aastase osalise tööajaga (0,5 töökoormusega) alaealise, võib ta planeerida talle pikki ja lühikesi nädalaid. Siis võib alaealine näiteks teha ühes nädalas 6 ja teises 2 tundi või ühe 8tunnise vahetuse iga 2 puhkepäeva järel.
Kui tundub, et alaealise töötaja piirangud on liiga ranged ja need pärsivad tema konkurentsivõimet tööturul, siis peab arvestama, et noore peamine ülesanne on hariduse omandamine.
Olena Smolska
tööinspektsiooni nõustamisjurist
