Hümn kõlab, lipp lehvib, mehed asetavad käe südamele. Siis minnakse nagu üks mees, silmades vaid suur soov ja kindel usk – võita!
Nende vastas rivistuvad samasugused üksteist meest, kelle südames heliseb oma hümn ja silmis helgib oma lipp – ka nemad tormavad võidu järele.
Poolehoidjateks kummalegi oma maa rahvas, kes jätab kõik muu sinnapaika ja jookseks nagu koos koondisega pallimurule. Staadionitribüünile mahuvad muidugi vähesed, kuid televisioon toob matši koju kätte. Ka kõige kaugemasse maanurka, ka näiteks kõige peidetumasse Kaukaasia mägikülakesse, ja mis seal omade võidu korral toimuma hakkab, seda ei oska ette kujutadagi.
Ööl vastu neljapäeva võis seda siiski üksikutest videoklippidest näha, kui grusiinid omade võidu järel Portugali koondise üle nii Thbilisis, Batumis kui ka üldse üle kogu Gruusia poolhullunult tänavaile ja väljakuile ja ilmselt ka igale mägirajale huilates välja tormasid ja rusikais käsi tumeda taeva poole viibutasid. Millal nad lõpuks magama läksid, pole aimugi. Ilmselt vappuvad paljud neist võidujoovastusest siiani.
alanud nutuhala kestab nüüd kuid läbisegi huilamisega
grusiine solvava jutu peale peaks gruusia eestile noodi esitama
lambad saavad nüüd vatti
romaanivõistluse võitja