Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal…
Suure linna äärses metsatukas kees elu. Oravapoiss Oskarile meeldis seal tuuleiilidega võidu puult puule liuelda. Ta armastas kuulata kodulaane helisid: tuul vuhises suurte mändide vahel ja naksutas oksi, allikavesi vulises metsa all.
Ühel ilusal päeval uudistas Oskar puulatvade vahel. Tal kadus ajataju ja loomake ei märganud, kuidas oli jõudnud rahvast täis lagendikule. Selle servas oli suur valge kaar, mille all olid inimesed end treppidele sättinud. Tuttkõrv märkas, kuidas nad kaare all raamatuid lehitsesid ja nagu ootasid midagi. Uudishimu haaras Oskari meeled.
