Pärast kümmet järjestikust intressimäärade kergitamist hoidis Euroopa Keskpank need stabiilselt kõrgel tasemel viimased üheksa kuud. Varasemast tugevam kindlustunne selles suhtes, et hinnatõus euroalal aeglustub ka edaspidi võimaldas meil eile nõukogus otsustada langetada intressimäärasid 0,25% võrra. Edaspidiste intressiotsuste kohta on veel vara midagi ennustada, sest need sõltuvad euroala majanduse ja eelkõige hinnatõusu väljavaatest järgmistel kuudel ja kvartalitel.
Hinnatõus on euroalal langustrendil, ulatudes viimastel andmetel 2,6%ni. Eelmise aasta septembris, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati intressimäärasid tõstis, oli otsuse taustaks tol hetkel 5% ületav hinnatõus ning väljavaade, et see ei lange allapoole 3% veel ka 2024. aasta lõpuks. Praeguseks on olukord muutunud. Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi on euroala selle aasta inflatsioon keskmiselt 2,5% kandis. See on juba 2% eesmärgile päris lähedal.
Kuigi hinnatõus on viimastel kvartalitel aeglustunud ja väljavaade selle trendi jätkumiseks paranenud, ei saa paraku veel öelda, et kiire hinnatõusu põhjustatud probleemid oleksid juba ajalugu. Maikuised andmed hinnakasvu ulatuse ja detailide kohta ning ka Euroopa Keskpanga värske majandusprognoos viitavad vajadusele olla järgmisi võimalikke intressiotsuseid kavandades ettevaatlik. Mais kiirenes euroala inflatsioon aprilliga võrreldes 0,2% võrra ning oodatust kõrgemad olid ka energia- ja toiduhindu kõrvale jätva alusinflatsiooni ja teenuste hinnatõusu näitajad. Euroopa Keskpanga värske majandusprognoosi järgi kujuneb hinnatõus euroalal sel aastal 0,2% võrra kiiremaks, kui eeldati kolm kuud tagasi. Teisalt on aga selge, et intressimäärad on ka pärast selle nädala otsust piisavalt kõrged selleks, et ka edaspidi pigem pidurdada laenukasvu, üldist majandusaktiivsust ja survet hindade tõusuks. Ruumi mõningase leevenduse pakkumiseks keskpanga poolt seega oli.
Keskpanga rahapoliitilisi intressimäärasid muutvad otsused peegelduvad tüüpiliselt üsna vahetult euribori intressimäärades, mis on aluseks valdavas osas Eestis kasutatavates laenulepingutes. Meie laenuvõtjaid mõjutab kõige enam 6 kuu euribor, ehk intressimäär, millega kommertspangad teineteisele 6 kuuks raha laenavad. Kuna seda tehes on ühe panga jaoks riskivaba alternatiiv hoiustada raha keskpangas, peegeldab 6 kuu euribor pankade keskmist ootust selle kohta, kuidas keskpank võiks oma intressimäärasid järgmise poole aasta jooksul muuta. Seekordne Euroopa Keskpanga otsus intressimäärasid langetada oli kooskõlas nõukogu liikmete poolt seni väljendatud ootustega ning seega ka juba viimastel kuudel langenud euribori intressimäära nö. sisse hinnatud. Seetõttu ei ole eilse otsuse järel põhjust oodata euribori intressimäära järsku täiendavat langust. Edasine sõltub juba finantsturgude ootustest selle kohta, kuidas keskpank järgmise kuue kuu jooksul intressimäärasid muuta võiks. Euroopa Keskpanga nõukogu otsused lähtuvad alati aga omakorda sellest, kui kindlalt läheneb euroala hinnatõus sihiks seatud 2%le.
Viimastel kuudel on tugevnenud märgid euroala majanduse järkjärgulisest taastumisest ja kindlamast kasvurajale tagasipöördumisest. Esimese kvartali majanduskasv oli oodatust pisut parem, teenusmajandus tervikuna on juba üsna tugev ning ka seni madalseisus olnud tööstuses on lähituleviku suhtes optimismi varasemast rohkem. Tööpuudus on rekordmadal ja hõive kasvab käsikäes inimeste sissetulekutega. Samal ajal on majapidamised oma kulutuste kasvatamisel olnud veel pigem ettevaatlikud ning sissetulekute kasvades hoopis säästmist suurendanud.
Eesti majanduse käekäik on mõistagi tihedalt seotud teiste Euroopa riikide kui meie eksporditurgude majandusega. Tasapisi paranev majanduse väljavaade ülejäänud Euroopas annab seega kindlustunnet, et ka Eesti majandus võiks aasta teises pooles lõpuks jälle kasvule pöörduda. Meie jaoks pakub intressimäärade langus ka keskmisest enam leevendust, kuna Eestis on tavaks sõlmida ujuva intressimääraga laenulepingud ning 6 kuu euribor on juba jõudnud eelmise aasta sügise 4,1% tasemelt 3,75%ni.
Kunagi Eesti Pank hoidis suurte pingutustega pale higis krooni kurssi mis oli seotud saksa margaga ? Nüüd siis,et vahetevahel öelda rahvale kas mingi asi tõuseb või langeb on juurde värvatud veel ca 120 kõrgepalgelist !
Meie rahandus onngi sellepärast käest ära,et meil liiga palju kõrgepalgalisi sooja õhu võngutajaid !
400 töötajaga Eesti Pank on vaja kokkuhoiu eesmärgil kohe likvideerida kui mõttetu raharaiskamise asutus.
0,25 protsendipunkti on marginaalsus. Aasta lõpus või 2025 aasta alguses hoopis tõstavad, aga siis 0,5 protsendipunkti või rohkem. Lootus pidi lollide lohutus olema ja arusaamatu optimism koos ebapädevusega pidi keskpanga oma olema:)