Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas.
Jõulujutt rahvale “väljavaade…pigem kehvemapoolne” Tahaks poole aasta pärast kuulda tema väga tõenäolist enesekriitikat
Eesti majandus vajub üha sügavamasse kraavi. Igasugustel treilerite ja haagiste ärikatel on ka varsti vesi ahjus. Olete te näinud mõnda elektriautot, millel on kärukonks? Kui sisepõlemismootoriga autosid toota enam ei või siis hakkate ise naftat jooma? Elektrimootoriga rekkad, motikad jne. Aina jaburamaks läheb. Ehitatakse aga igasuguseid tuulikuid ja päikeseparke, aga elekter odavamaks ei lähe.
Millest nüüd siis ta kirjutab, kas fiskaal- või rahanduspoliitikast? EP juht leiab, et 2-3 aastat majanduslangust on köömes ja võrdleb seda eelmise majanduskriisiga, tehes ennast lihtlabaselt arusaamatuks, sest eelmise kriisi põhipõhjused olid mujal ja langus oli ajaliselt poole väiksema mahuga. Äkki tuleks tänase päeva mõistes rääkida juba stagflatsioonist, mis tähendab nn majanduses ikaldust mõni aasta veel? Jaanalinnu kombel pead liiva alla peita ja ilustada olukorda ilusate sõnadega ei ole EP presidendole kohane, rohkem julgust olla riigimehelik:)
Majandus/rahandus on üsna keerulised alad – kui minna süvitsi ja rääkida erialastes terminites. Seepärast pakkus mulle ammu ekstra huvi, kuidas käsitleb rahandust näiteks ajaloolase haridusega Martin Helme, endine rahandusminister. Järeldasin, et nii nagu Covid-19-s on ka rahanduses/majanduses 2 vastanduvat (teadus)leeri ning kokkuvõttes ei taandu probleem mitte niivõrd terminitega pahviks löömisele vaid TERVELE MÕISTUSELE. On LE juba kirjutanud, et koroonakriisi ajal ühele suurele Eesti laevaoperaatorfirmale (sry, nimi ei püsinud meeles) laenatud 100 miljonit € maksis firma hiljuti riigile tagasi? Ja et ta elas kriisi edukalt üle just tänu toetusele? Või mida arvata Helme nõudest laenata tee-ehituseks ja sõjariistade ostuks raha ajal,… Loe rohkem »
Kõgepealt peaks uurima miks ja kes ta kraavi ajas.Ehk annaks vanadest vigadest õppida.
Pidu katku ajal jätkub: riigiamet maksab preemiateks üle 600 000 euro
Mis riik see on, kes võtab lastelt ja topib niigi rikaste tasku!
Sellist “riiki” me ei valinud!
Optimist. Me alles tõenäoliselt siseneme kriisi. Vaadakem tõsiasju- eksportturud languses, hinnatõus jätkub, valitsus jahutab maksutõusudega majandust, tõenäoliselt võetakse laenu riigisektori püsikulude katteks, investeeringud vähenevad, välisinvestorid lahkuvad, avaliku sektori kulutused kasvavad, ettevõtted koondavad (eriti tootmissektoris),sõda meie piirkonnas jätkub.
Kahju 🙁
Ja “valitsus” keeldub lahkumast!