Galerii: Vanamõisa sild saab 200 aasta taguse välimuse

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 24

Fotod: Urmas Lauri

Aasta lõpuks ehitatakse Kirbla–Rumba–Vana-Vigala maanteel asuva 200 aastat tagasi ehitatud Vanamõisa silla sisse uus sild.

Praeguseks on ehitustöödega sealmaal, et silla sõiduosa on betoneeritud, vaja on veel valada pealesõiuplaadid ning siis saab hakata sõiduteed ehitama.

“Tahavad, et näeks välja selline, nagu see ehituse ajal oli,” lausus ehitusmees Mihhail Bretš. Suur osa silla fassaadist on tänaseks krohvist juba puhastatud, töömehed tegelesid vuukimsega.

Kultuurimälestiste registris nimetatakse Vanamõisa silda nii arhitektuuri kui ka konstruktsiooni poolest silmapaistvaimaks paekivisillaks Eestis.

Vanamõisa sild on seitsmeavaline, kogupikkusega 66 meetrit. Silla ülesvooluküljel on kuni kahe meetri kõrgused jäämurdjad, allavooluküljel tüsedad poolsilindrilised pealt kuhikjad tugipiilarid.

Vanamõisa silla ehitushanke võitis kuue pakkuja hulgast Nordpont OÜ, kes soovis rekonstrueerimise eest saada koos käibemaksuga 807 200 eurot. Raha silla renoveerimiseks tuleb transpordiameti eelarvest.

Praegu on sild liikluseks suletud. Ümber sõita saab kahte moodi: ühistransport või kuni 3,5tonnised sõidukid saavad sõita umbes 1,5 km ülesvoolu asuva raudteesilla kaudu. Raskemad veokid peavad sõitma aga Pärnu–Lihula maanteelt Oidrema-Mihkli ja Vanamõisa–Koonga–Ahaste teed pidi.

Vanamõisa sild

  • Ehitatud 1825. aastal.
  • Asub Kirbla–Rumba–Vana-Vigala maantee 5. kilomeetril, ületab Vanamõisa jõge.
  • Olemasolev sild on seitsmeavaline, kogupikkusega 65,6 meetrit. Silla gabariit on 5,05 m.
  • Silda remonditi 1929–1930, siis kindlustati võlvid ja torkreteeriti (paigaldati betoon tsemendikahuriga, ilma raketiseta) vuugid.
  • 1988. aasta kevadel purunes Kirbla poolt kolmas ava ja sild oli liikluseks suletud.
  • 1989. aastal tegi KRPI (kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut) restaureerimistöid, püüdes raudbetooniga parandada sisse kukkunud võlvi. Tööd tehti lohakalt ja oskamatult ning jäeti pooleli.
  • Viimase suurema remondi tegi sillale Lihula Maaparandus 1994.
  • Vanamõisa sild kuulutati kultuurimälestiseks 1998, on ehitusmälestisena kohaliku kaitse all.

Allikas: transpordiamet

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments