Viimased kuud on endaga kaasa toonud kaua oodatud muutuse: senine pöörane hinnakasv on aeglustumas. Samal ajal on aeglasemaks muutunud ka majanduskasv. Euroala majandus kasvas aasta alguses eelneva kvartaliga võrreldes vaid 0,1 protsenti, samal ajal kui Eesti ja mitme meie olulise kaubanduspartneri SKP isegi kahanes.
Alanemise märke ei tasu aga otsida intressimääradest. Inflatsiooni alla surumiseks on keskpangad olnud sunnitud ette võtma väga tempoka intresside tõstmistsükli ja see on toonud ka tagasilööke. Sellele vaatamata tuleb intressitõusudega jätkata, et pikaajalised inflatsiooniootused kontrolli alla saada. SEB prognoosib, et Euroopa Keskpank jätkab intressitõusudega ja peamiseks hoiuseintressimääraks kujuneb 3,75%.
Kõrgemad intressimäärad ja inflatsioon on kahjustanud eurooplaste ostujõudu. Ent kui kaubanduses on müügimahud kahanemas, valitseb varem piiratud teenuste tarbimiseks endiselt tugev nõudlus. Inflatsioon on küll reaalpalka vähendanud, kuid koroonaajal kogunenud säästud pole lõplikult kulutatud ja annavad tarbimisele mõneks ajaks jõudu. Tänu sellele püsivad olud tööturul endiselt kitsad ja töötajate positsioon palgaläbirääkimisteks on hea. Kahaneva nõudluse tõttu saab euroala töötus olema senisest küll pisut kõrgem. Prognoosi kohaselt kasvab Euroala majandus tänavu 0,6 protsendi võrra. Kiirest taastumisest ei saa rääkida ka 2024. aastal, mil majanduskasvuks kujuneb 1,6 protsenti.
Eesti õnnetuseks on meie kahe peamise kaubanduspartneri Soome ja Rootsi majanduse käekäik olnud euroala riikide keskmisest nigelam. Mõlema riigi SKP muutus saab ka sel aastal olema miinusmärgiga. Majanduslangus puudutab tugevamalt Rootsit. Sealne madalseis ei parane kiiresti ja see mõjutab negatiivselt Eesti eksportööre. Mõnevõrra paremas positsioonis on Soome, kus SKP tase jääb tänavu lähedaseks mullusega. Siiski mõjutab ka neid varasemast madalam nõudlus eksportturgudel, kuid ka konservatiivsem sisetarbimine.
Eesti on meie lähiregiooniga võrreldes ainus riik, kus majandus mullu langes. SEB prognoosi kohaselt kahaneb SKP püsihindades tänavu 0,4 protsenti, ent nominaalne majanduskasv jääb endiselt kiireks, maskeerides majanduslangust. Suurim risk Eesti majanduse kohal on endiselt tööstussektori väljavaade, mida mõjutab madalam nõudlus Põhjamaades. Eratarbimine on reaalpalga languse tõttu nõrgenenud ja lõppemas on ka koroonaaegsed säästud. Siiski on inertsi teenuste tarbimisel, samas kui jaekaubanduse müügimahud on juba langenud. Kavandatavad maksumuudatused mõjutavad kindlasti eratarbimist, soosides ostude tegemist selle aasta lõpus ja pärssides neid uuel aastal. Oodatust madalamaks jääb ka 2024. aasta SKP kasv, mis piirdub prognoosi kohaselt 2,5 protsendiga.
Praegune madalseis Eesti majanduses saab ilmselt olema sellegipoolest pigem pehme. Usku sellesse annavad kogunenud puhvrid ja tugev tööturg. Tööga hõivatud inimeste arv on rekordiline ja tööandjad on tööjõuvajaduse osas pigem optimistlikumad. Väikesest töötuse kasvust pole meil pääsu, ent osaliselt põhjustab seda Ukraina põgenike kaasamine tööjõu-uuringu valimisse. Erinevalt läinud aastast on lootust ka reaalpalkade tõusuks. SEB prognoosi kohaselt kasvab keskmine brutopalk tänavu 9,5 protsenti, samas kui aasta keskmine inflatsioon piirdub 9 protsendiga. Käibemaksutõusu tõttu kujuneb kõrgemaks ka tuleva aasta inflatsioon, mil ootame hinnatõusuks umbes 4 protsenti.
Pankade kasum oli kordades suurem, kui eelnevatel aastatel ehk Eestis on riiklikul tasemel lubatud liigkasu võtmine, sest euribori tõus on sisuliselt neile puhaskasum. Eestlased maksid nt elektri eest eelmine aasta ca 900 miljonit rohkem, toiduainete hinnad on tõusnud kordades, mitte mõne protsendipunkti võrra, riik võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole teinud midagi inflatsiooni ohjeldamiseks (energia toetusmeetmed+toiduainetele madalam käibemaks jm) ja seetõttu ongi meil EL kõrgem inflatsioon ning miinusega majanduskasv (-4). Kokkuvõtlikult on kõrged hinnad tulnud, et jääda. Inflatsioon on küll peatunud, aga võrreldes eelmise kuue kuuga (statistika metoodika ime).