Keskealised inimesed mäletavad veel aega, kui keskkooli lõpueksamite ainukesed kirjalikud eksamid olid eesti keel ja matemaatika. Ülejäänud käisid traditsioonilisel moel: suurem osa klassist pabistas ukse taga ja püüdis veel viimaseid tarkuseteri meelde jätta. Klassis võeti eksamipilet, valmistati pingis vastamiseks ette ja suuliselt vastamas käidi ükshaaval komisjoni ees. Täpselt samal moel tehti eksameid ka ülikoolis. Nooremale põlvkonnale
tundub selline eksamitegemine kiviaegne, sest praeguseks on suur osa elust kolinud arvutisse.
Esinemis- ja eneseväljendusoskust on kõigile vaja. Kõigis koolides peaks olema nutitelefoni keeld, noored ei oska enam üksteisega näost-näkku suheldagi, rääkimata keskendumisvõimest ja huvist pärismaailma vastu. Eks näis milleni selline “areng” lõpuks viib.