2022. aastal tagastati Eestis 320 miljonit pandipakendit, mis on pea 30 miljonit enam kui aasta varem, mil samuti rekordkogus pakendeid taaraautomaati viidi.
Keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 254 pandipakendit. Lääne maakonnast suunati taaskasutusse 5,1 miljonit pandipakendit ehk keskmiselt 253 pakendit ühe Läänemaa elaniku kohta.
2022 oli juba kolmas järjestikune rekordaasta pandiga joogipakendite tagastamises. Kui 2019. aastal, mil majandus kasvas stabiilselt, tagastasid tarbijad 250 miljonit pakendit, siis aastaga kasvas see 266 miljonile. 2021. a jõudis tagasi ringlusse juba 293 miljonit pandimärgiga pakendit ning eelmise aasta lõpuks ületati esimest korda ajaloos 300 miljoni piir.
„Järjekordne rekordiline tagastus on märk sellest, et majanduses toimuv ei mõjuta otseselt pandipakendite tagastamist. Oluline on hoopis tarbijate aina suurem teadlikkus ja vastutustunne. Seda on näha ka tagastatud pakendite hulgast ühe elaniku kohta, mis oli 2021. aastaga võrreldes 20 võrra suurem. Selles mõttes on õige öelda, et 320 miljonit tagastatud pandipakendit näitab Eesti inimeste stabiilselt kasvanud tarbimise taustal ka suurt hoolimist keskkonnast,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.
Pakendiettevõtjate poolt eelmisel aastal turule pandud tagatisrahaga joogipakendite ringlussevõtu määrad täitis Eesti Pandipakend järgmises mahus: plastpakendid 88%, metallpakendid 83%, klaaspakend 90%.
Plastpakendeid tagastati 2021. aastaga võrreldes samal määral. Metallpakendite tagastamises toimus mõningane langus (2021. a 89%, mullu 83%), ent klaaspakendite tagastuses selle eest 4-protsendipunktiline kasv (2021. a 86%). Aasta kokkuvõttes jõudis kümnest müüdud pakendist keskmiselt üheksa tagasi ringlusse – nii on see olnud kõikidel viimastel aastatel.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 384 pakendiettevõtjat, 1260 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 448 HoReCa sektori korjekohta.
on kindla tagamõttega prükkar tehtud, kellegi raha huvide jaoks, kui rohepoliitika oleks tõeline oleks ka kõikjal muu taara vastuvõtu automaadid, aga mitte ei lasta taas seda kõike tasuta kokku tassida äri huides
Kes küll minu eest need 253 õllepudelit tühjaks jõi ja tagasi viis? Mina pole ühtegi neist 253-st ostnud…
Viinapudelite kohta arvestust jah pole
…näitab Eesti inimeste stabiilselt kasvanud tarbimise taustal ka suurt hoolimist keskkonnast…
Kui tagastamisest raha ei saaks, palju siis neid keskkonnast hoolijaid oleks?
Taara tagastamine oli ka ENSV aegadel lastele lisa taskuraha. Vähemalt meie peres see nii on.
materjal, aga kelle rikkuse suurendamiseks me seda tagastame tasuta
igaühel on voli see “rikkus” ka endale hoida. Päriselus on ikka nii, et sama asi on ühele rikkus ja teisele prügi ja rämps.
on utiil, ehk väärtuslik taaskasutatav materjal ja tal on hind jäätmejaamades, mitte see juba kinni makstud 10 senti, mille me tagasi saame, tasuta aga kogume kellelegi