Haapsalu neuroloogiahaiglas saab luutihedust mõõta saatekirjata

Andra Kirna

andra@le.ee

Silver Raidla foto

Sellest sügisest saab Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) lasta luutihedust mõõta ka perearsti saatekirjata. Sel juhul on uuring aga tasuline.

Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille käigus luu hõreneb sedavõrd, et kaotab oma tugevuse ja tekkima hakkavad luumurrud, mis vahel võivad tekkida lausa iseenesest. Osteoporoosipatsiendi luumurrud paranevad väga visalt.

Osteoporoosi esimene riskitegur on vanus. Rohkem esineb seda naistel vanusest tingitud hormonaalsete muutuste tõttu. „Arvestades, et me kõik vananeme, oleme kõik ka osteoporoosist ohustatud,“ ütles HNRKs luutiheduse uuringut läbi viiv õde Sille Nebokat.

Osteoporoosi teemaga on HNRK pidanud alati tegelema. „See puudutab paljusid meie patsiente. Keda ea, keda kaasuvate haiguste pärast. Eelkõige sellepärast, et ratastooliinimestel ja pikalt voodihaigetel on osteoporoosirisk palju suurem,“ rääkis HNRK õendusjuht Aina Tõnutare.

HNRK teenuste juhi Mari-Liis Ööpiku sõnul muretses haigla 2016. aastal DXA-seadme ehk aksonaalse densitomeetri soovist pakkuda seljaajukahjustuse ja hulgiskleroosi patsientidele kvaliteetsemat teenust „Rõhuga sellel, mida on võimalik teha osteoporoosi ennetamiseks. Et patsiendid saaksid teada, milline on nende luude seisukord, ja seda jälgida. Et nad saaksid neile vajalikke toidulisandeid: kaltsiumi, D- ja K-vitamiini,“ kirjeldas Ööpik.

Röntgentehnoloogial põhineva luutiheduse mõõtja kiirgusdoosid on miljoneid kordi madalamad kui tavalises röntgenikabinetis. „Suurt lisariski uuringul ei teki,“ ütles Tõnutare.

Ööpiku sõnul saab koos luutiheduse mõõtmisega ettekujutuse keha lihasmassi ja rasvkoemassi vahekorrast. „Ka silma järgi normaalkaalus inimesel võib olla ülekaalus rasvkoemass. Aga just lihaskude on luutervise seisukohast oluline,“ selgitas Ööpik.

Tema sõnul oli aparaadi soetamise üks eesmärk patsientide teadlikkuse tõstmine.

Luukude Ööpiku aja jooksul muutub, sest ka luudel on ainevahetus. „See vastab neile koormustele, mis luukude väliskeskkonnast saab. Kui inimene piisavalt kõnnib, on raskusjõud ülalt alla teatud vanuseni luude tervise hoidmiseks piisav,“ ütles ta.

Kui aga inimene vanuses, kus ta ea poolest veel ei ole riskigrupis, satub ratastooli ja valdavalt istub, tekib enamasti osteoporoos. „Välja arvatud üksikud õnnelikud, kellel on geneetiliselt väga tugevad luud,“ selgitas Ööpik. HNRK püüab saada jaole enne, kui ohtlik luuhõrenemine tekib, anda tuge ja infot. „Patsiendid peaksid saama teadlikuks, et on oluline olla osa päevast kasvõi mõne abivahendiga püsti,“ ütles ta.

Juba mõne aasta eest pakkus HNRK perearstidele võimalust oma patsiente luutiheduse uuringule suunata. „Nõu peaks pidama oma pereõe või -arstiga. Kui arst leiab, et uuringut on vaja, siis meie maja pakub seda,“ rääkis Tõnutare. Ta lisas, et osteoporoosikabinette on üle Eesti.

Sellest sügisest saab HNRKsse luutiheduse uuringule minna saatekirjata, sest huvi selle vastu oli Tõnutare sõnul juba ammu tuntud. Võimalus on mõeldud inimesele, kes muretsevad oma luutervise pärast ja kellel perearsti või -õe jutule on raske pääseda. Saatekirjata tulles tuleb aga uuringu eest ise tasuda.

Kas ei võiks vanuse tõttu või mõnel muul põhjusel riskigruppi jõudnu lihtsalt osta apteegist vitamiine ja toidulisandeid ning sellega hullema ära hoida? „Apteegist neid saab ja apteekrid on väga head nõustajad, aga päris kõigega nad kursis olla ei saagi.“ nentis Tõnutare. Tema sõnul on sellest veidi vähe, kui inimene leiab, et on riskigrupis ja teab, et vajab kaltsiumi ja d-vitamiini. „Paigas peab olema ka kaltsiumi ja vitamiinide vahekord. Kõik sõltub aga uuringute tulemustest ja analüüside vastustest,“ selgitas Tõnutare.

Osteoporoosi ennetamisele peab hakkama mõtlema palju varem kui viiekümnendates eluaastates – olulised on harjumused. „Luutihedus sõltub väga palju inimese elustiilist. Luu pole asi, mis saab valmis ja pärast lihtsalt on,“ rõhutas Ööpik.

„Mida varem kujundada õiged liikumis- ja toitumisharjumused, loobuda liigse alkoholi tarbimisest ja suitsetamisest, seda parem,“ ütles Ööpik. Ta lisas, et inimene, kes vajab riskitaset tõstvaid ravimeid, peaks ka uuringule varem mõtlema.

Ööpiku sõnul on kõige mõistlikum siiski esmalt konsulteerida oma perearsti või -õega, sest kui uuringule on saatnud perearst, selgitab tema ka tulemusi. „Kui inimene on uuringule ise tulnud, on hinna sees ka seda läbi viinud õe selgitus tulemuste kohta,“ ütles ta.

„Kindlasti pole inimesel, kel kõik näitajad korras ja kes kuidagi riskigrupis pole, vaja seda uuringut hakata igal aastal tegema,“ ütles Tõnutare. Sellegipoolest huvitab uuring ka terveid inimesi. Sille Nebokati sõnul on keha koostise, mitteluuliste kudede rasva ja lihasmassi suhte mõõtmine oluline näiteks ka fitness-sportlastele.

Mis luuhõrenemise vastu aitab

Peamine, mida inimene oma luude heaks ise teha saab, on süüa valgurikast toitu – lihasaadusi, kaunvilju ja piimatooteid. Väga olulised on õiges vahekorras D- ja K-vitamiin ning kaltsiumi võtmine.

Et luudele langeks koormus, on väga oluline püsti olemine. Raskustega jõutreening, sest lihaste aktiivsus mõjub luukoele. Vastuseks lihase pingutusele saab luu tasapisi tugevamaks.

Oluline on ka tasakaalutreening, mis on ühtepidi lihaste töö ja sedapidi luutugevuse mõjutamine. Kui ka inimesel on eelsoodumusi või riskitegureid, siis heas füüsilises vormis kukkumisrisk väheneb.

Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine tõstavad osteoporoosiriski.

Riskifaktor on normist erinev kehakaal ja osteoporoosi puhul ka alakaal.

Riski lisab ka osa ravimeid. Ohus on need, kes peavad ravima reumatoidartriiti, astmat või muid, mis vajavad raviks steroide. Samuti võivad osteoporoosiriski tõsta kasvajate raviks kasutatavad preparaadid.

Rahvusvahelise osteoporoosiühingu leheküljel on küsimustik, millega saab enda riskitaset hinnata.

Allikas: Mari-Liis Ööpik

Luutiheduse mõõtmine

Osteoporoosi ehk luude hõrenemise diagnoosimiseks, ravivajaduse ja selle efektiivsuse hindamiseks kasutatakse röntgenikiirtel töötavat luudensitomeetrit ehk DXA-aparaati. Luude tihedust mõõdetakse lülisambast ja/või reieluukaelast. Luudensitomeeter võimaldab diagnoosida osteoporoosi ehk luude hõrenemist juba haiguse algstaadiumis.

Luutiheduse mõõtmise näidustused

  • Vanus üle 55 eluaasta või varajane menopaus
  • Vähene füüsiline aktiivsus
  • Alakaalulisus, habras kehaehitus, väike kehamassiindeks
  • Kehapikkuse vähenemine üle 5 cm
  • Varasem haprusmurd
  • Vanematel esinenud reieluukaela murd
  • Kaltsiumi vähene sisaldus toidus
  • Teatud ravimite tarvitamine (nt glükokortikoidide tarvitamine suures annuses enam kui 3 kuud)
  • Süsteemsed sidekoehaigused, reumatoidartriit, kroonilised maksa, peensoole, pankrease ja neerude haigused ning endokriinhaigused, I tüübi diabeet

Allikas: HNRK

Luuhõrenemine

Luuhõrenemine ehk osteoporoos on luuhaigus, mille käigus luu tihedus väheneb.

Kui luutihedus langeb, kaotab see oma normaalse tugevuse. Tekib oht luumurdude tekkimiseks ilma erilise tugeva traumata, ka sellisest kukkumisest või komistamisest, mis tavaliselt luumurde ei põhjusta. Luu võib murduda ka iseenesest, mis on sageli tavaline vanemate inimeste lülisambamurdude puhul.

Haiguse algstaadiumis pole erilisi sümptomeid. Luu hõrenemine iseenesest ei tekita valu. Täpse luumassi hindamist on võimalik mõõta densitomeetri abil. Tekkinud luumurdusid diagnoositakse samuti röntgenis.

Taastada kogu luude tihedust ja massi pole võimalik. Küll aga saab pidurdada alanud protsessi ja vältida luumurdude teket.

Allikas: kliinik.ee

 

12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Patshient
3 kuud tagasi

Kenad naesterahvad näikse sääl tööl olevat. Tuleb minna ja oma kondid ka ära mõõta

Pook
3 kuud tagasi
Reply to  Patshient

Sul ju kondid pehmemast pehmemad ….., kuhu lähed , vast Suure Trummi taha ikka ju .

Patshient
3 kuud tagasi
Reply to  Pook

Pook,olgu nood kondid pehmed kuid kõikse olulisem kont om köva

penskar
3 kuud tagasi

peab omale kaubiku ostma, et kõik seda kraami iga päev apteekidest koju tassida, siin on reaalne oht hoopis nendest ära lämbuda või maksavähi saada, ka peaks pika staaziga riigivaras olema , et seda kõike osta jõuda.

ghr
3 kuud tagasi

Raamatutäis padureklaami, hinnast ei poolt sönagi…

Dilaila
3 kuud tagasi
Reply to  ghr

Neuroloogiasse helistades saab ka hinna teada.

Luukere
3 kuud tagasi
Reply to  Dilaila

Ma helistasin matusebüroossesain ka hinna teada.. Nüüd ei julge ära surragi

Ikka
3 kuud tagasi
Reply to  Luukere

Jäta matusebüroo teenus vahele, saad odavamalt

Luukere
3 kuud tagasi
Reply to  Ikka

Et kaevan ise augu valmis?
Kirstu teen ise
Aga kes mind hauda paneb?
Kirikuõpetajale peab ka maksma kuna mina olen ristiinimene

Leo
3 kuud tagasi
Reply to  Luukere

Ristiinimene nii lolli juttu küll ei aja!

Ikka
3 kuud tagasi
Reply to  Luukere

Kirikud ikka ligimesearmastusest rääkinud ja küll kirikuõpetaja ka tasuta matab, kui ikka ligimest, mitte raha armastab.

seda
3 kuud tagasi
Reply to  Ikka

patujuttu ei tasu küll uskuda, et tasuta matab