Kui jutuks tuleb elukoha valik, leidub tavaliselt ikka mõni, kes soovitab korterit, sest oma majas tuleks teha liiga palju tööd. Korterisse kolid lihtsal sisse ja elad, aga vaat majas, seal pead kõike ise tegema. Ja korteris ei pea? Tõenäoliselt saab ka nii hakkama, et ei pea, iseasi, kui kaua inimene sel juhul seal elada tahab.
Heas korteriühistus algab kõik hästi valitud juhtidest. Need pole kindlasti inimesed, kes on kõigile mugavad, pigem need, kes tahavad elada paremini, nii et endal on hea ja teistel ümberringi ka. Muidugi peavad nad olema usaldusväärsed, samas peab usalduse ära teenima.
Kortermaja renoveerimine on keerukas töö. Kõige raskem on algus, jõudmine ühise otsuseni teha oma maja korda. Ei ole ju tõrksuse taga soov elada viletsas majas ja koledas ümbruses, tavaliselt on ikkagi hirm kitsikusse sattumise ees. Tuleb veenda inimesi ja aidata ületada hirmu, panna uskuma, et asju saab teha paremaks.
Kui esimesed tulemused on näha, hajub ka umbusk. Edasi on juba lihtsam – kui maja korras, jätkub ühist meelt tõenäoliselt ka ümbruse jaoks. Esiteks on korras majas odavam elada. Neil, kes selle ära on teinud, on talvele vastu minna palju kindlam. Ja eriti tore on neil, kes selle juba varem julgesid ette võtta – siis, kui ehitushinnad olid veel mõistlikud.
Korras maja on ilusam ja kasvab kinnisvara väärtus. Sellest on kasu ka siis, kui esialgu ei mõtlegi müügi peale. Muidugi – võib ju ka niisama, räämas ja kehvasti sooja pidavas kortermajas elada, vaadata aknast lagunenud juurdesõiduteed ja olematut parklat. Teed oma toakese korda ja mis jääb sellest välja, pole oluline… Aga mis elu see on! Elamine korras keskkonnas toetab kindlasti ka vaimset tervist, millest me viimasel ajal nii palju räägime. Ühine tegutsemine toob oma kodu ja kogukonnatunde ka suuremasse kortermajja.
