Tervishoiu rahastamises ja ravikindlustuses on üks tuumprobleem – 1990. aastaga võrreldes on muutunud nii rahvastiku struktuur kui ka töötamise viisid. Püsiva, aastaid kestva töölepingu asemel on rohkem ajutist projektitööd, ise endale tööandjaks olemist, väikeettevõtlust ja muid paindlikke töövorme. Samal ajal on elanikkonnas kasvanud eakate osakaal ja suurenenud nii ravivajadus, ka on olulise tehnoloogilise hüppe teinud tervishoiu võimalused inimesi aidata. Nii need pinged vajaduste ja võimaluste vahel järjest teravnevad.
Olukord ei ole ootamatu, suundumusi on teadvustatud juba 2000. aastate algusest – eri institutsioonid on viimase 15 aasta jooksul avaldatud analüüsides jõudnud samadele järeldustele. Sotsiaalministeerium esitas 2021. aasta kevadel valitsusele analüüsi ja ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuseks. Ettepanekud olid läbi arutatud nii tervishoiusektori partnerite, tööandjate kui ka ametiühingute keskliitudega. Põhimõtteliste poliitiliste otsusteni ei ole aga jõutud.
Jevgeni Ossinovski aegne otsus eraldada mittetöötavate pensionisaajate eest raha ravikindlustusse ja 2020. aasta otsus toetada kriisi leevenduseks haigekassat iga aasta üle 100 miljoni euroga on aidanud abi kättesaadavuse vähendamist ära hoida, kuid sellest ei piisa ravikindlustuse vundamendi laiendamiseks ja tugevdamiseks tulevikus. Lisarahastus lõpeb 2025. aastal ja see toob automaatselt kaasa positsiooni halvenemise enam kui 100 miljoni euro väärtuses.
Meil pole enam aega jätkata vaid analüüside ja stsenaariumide kirjeldustega. Kevadel valitav riigikogu peab juba oma esimestel tööaastatel otsustama, kuidas hoida abi inimestele kättesaadav, sõltumata nende sissetulekust ja elukohast.
Suvel moodustatud valitsuse koalitsioonilepe ei seadnud lühikeseks valimiseelseks perioodiks tervishoiuvaldkonnale ambitsioonikat plaani. Minu soov ministrina on koos tervise- ja majandusekspertide ning sektori osapooltega üles soojendada seni tehtud analüüsid ning täiendada neid uute andmete ja teadmistega. Inimesed peavad olema arstiabis kindlad. Võttes arvesse ka COVID-kriisi kogemusi, tahan avalike arutelude kaudu jõuda aasta alguses variantideni, mille vahel kevadel valitav riigikogu ja ametisse astuv valitsus oma valiku langetavad. Ravikindlustuse kandevõime tugevdamisega ei saa kauem oodata.