Riik püüab eeloleval koroonaviiruse hooajal läbi saada piiranguteta

BNS

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Eesti riik ja tervishoiuasutused lähtuvad sügis-talviseks koroonaviiruse hooajaks valmistudes strateegiast, mis keskendub eesmärgile hoida ühiskond toimimas ilma piiranguteta.

„Tahame püsida leebe stsenaariumi tingimustes, mis tähendab, et me räägime endiselt omikrontüvest ja et tervishoiusüsteem suudab hallata olukorda igapäevase tegevuse raames. Võtmekoht on igaühe vastutustundlik käitumine nii inimesena, ettevõtjana kui ka tööandjana,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

„Teadusnõukoda on kinnitanud, et vaktsineerimine annab riskirühmadele tõhusa kaitse raske haigestumise eest, mis tähendab, et vaktsineerimine, sh tõhustusdoosiga on üks tähtsamaid samme, mida saame enda ja oma lähedaste kaitseks teha,” lisas minister.

Sügisesele viirushooajale vastu minnes on Eestis tehtud kokku üle kahe miljoni vaktsiinidoosi, esmane vaktsineeritus vanuses 12+ on 72,6 protsenti ning esimene tõhustusdoos on tehtud ligi 44 protsendil täiskasvanutest. Paljudel eakatel, sealhulgas hooldekodude elanikel on saabumas  ka teise tõhustusdoosi aeg – kaitse raske haigestumise eest on tõhusam, kui viimasest vaktsiinidoosist on möödas vähem kui pool aastat.

„Koroona on endiselt äärmiselt ebameeldiv haigus, mis võib eriti eakatele ja krooniliste haigustega inimestele mõjuda rängalt ja kaua. Hoolime üksteisest! Aitame eakad vaktsineerima, enne riskirühma kuuluva lähedase külastamist teeme kiirtesti ja haigena püsime kodus,“ sõnas minister Peterson.

Nakkuse levikut ühiskonnas hakatakse sügisest hindama sentinel-seire kaudu sarnaselt gripile ehk valimipõhiste perearstikeskuste tellitud laboratoorsete uuringute kaudu. Samade uuringute kaudu jälgitakse ka Eestis levivaid tüvesid. PCR-teste tehakse üle 60aastasele elanikkonnale ja riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, laboratoorselt kinnitamata diagnooside statistika jaoks on TEHIK loonud infosüsteemi lahenduse.  Vähemalt aasta lõpuni jätkuvad ka reoveeseire ja TÜ COVID-19 seireuuring.

REACT-EU vahenditest on eraldatud 12,6 miljonit eurot, mille abil luuakse 2023. aasta lõpuks haiglatesse isolatsioonipalateid kokku 150 uue voodikohaga ja rajatakse täiendavaid ventilatsioonisüsteeme. Nakkusohu tõkestamiseks on REACT-EU toetust saanud ka 93 hooldekodu ning äsja avati uus, 5 miljoni euro suuruse eelarvega taotlusvoor.

Üldharidus- ja kutseõppeasutuste avatuna hoidmisel on määrava tähtsusega nakatunud õpilaste ja kooli personali kiire tuvastamine, seetõttu jätkatakse viirushooaegadel kiirtestimise korraldamist üldharidus- ja kutsekoolides.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Agent
1 aasta tagasi

Auu!Mis riigist jutt käib?

Hellat
1 aasta tagasi
Reply to  Agent

Agent peaks ju teadma või kuidas.

ajuke
1 aasta tagasi
Reply to  Agent

Seda Sa teada ei saagi ja välja ei mõtle.

Hea Okkupant
1 aasta tagasi

Vaktsiinid ostetud, raha jaganud, peade arv loendatud, ei midagi isiklikku – lihtsalt äri

aksel
1 aasta tagasi
Reply to  Hea Okkupant

Okupant ,õpi vähemalt seda sõna kirjutama.

Kerttu
1 aasta tagasi
Reply to  aksel

selle ühe k tähe pärast nii palju jama. See on valitud nimi, aga nime kirjutatakse ikka mitut moodi. Mõnel on Kerttu ja teisel on Kertu…eesti vanasõna ütleb veel, et heal lapsel mitu nime.

Toreon
1 aasta tagasi

pea kõik on vaktsineeritud mitu korda, mis piiranguid siin hakkavad jälle arutama. Poleks pidanud üldse siis süstima või? Vahet pole ju, ikka piirangud. See tundub mingi kahtlasem plaan juba.

andres
1 aasta tagasi

kas valimised on lähenemas