Bolt teatas, et alandab reede ja laupäeva õhtuti tõukerataste piirkiirust 17 kilomeetrini tunnis. Muudatuse eesmärk on ära hoida õnnetusi ja tagada kõigi liiklejate ohutus.
Bolti tõukerataste Baltikumi juht Eimantas Balta märkis, et kiirus on turvalise liiklemise üks põhielemente. „Erinevad teadusuuringud ütlevad üheselt, et sõiduki liikumiskiirus määrab suures joones ära, kas liiklusõnnetus toimub ja kui rasked on selle tagajärjed. Õhtustel aegadel on veel eraldi faktoriks ka halb nähtavus. Juht ei pruugi õigel ajal märgata teede olukorda või teisi kaasliiklejaid, mistõttu oleme otsustanud oma sähkude kiirust reede ja laupäeva õhtuti oluliselt alandada,“ ütles Balta.
Muudel aegadel on Bolti tõukerataste maksimaalne võimalik sõidukiirus 25 kilomeetrit tunnis, Jõhvis ja Kohtla-Järvel 20 kilomeetrit tunnis.
Balta märkis, et Bolt edendab aktiivselt ka tõukerataste korrektset parkimiskultuuri. „Oleme laiendanud neid alasid, kuhu tõukerattaid parkida ei tohi, näiteks ohutussaarte ja keerulisemate ülekäiguradade läheduses ning kitsastel tänavatel. Testimisjärgus on ka tehnoloogiline lahendus, mis teeb kindlaks valesti pargitud tõukerattad. Kui meie tehisintellekt tuvastab valesti parkimise, saadame kasutajatele märkuse ja juhised korrektse parkimise kohta,“ ütles Balta.
Tallinna erinevates piirkondades on võimalik kasutada ka tõukerataste laadimisjaamasid, kuhu saab pärast sõidu lõppu tõukeratta laadima jätta. Valesti pargitud tõukeratastest saab Boltile teada anda kodulehe ja rakenduse kaudu.
Bolti tõukerattaid võib rentida alates 16. eluaastast ning soovituslik on kanda kiivrit. Tõukerattaid saab laenutada üheteistkümnes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Narvas, Jõhvis, Rakveres, Viljandis, Võrus ja Kuressaares.
….ei raiuta jupi-kaupa. Tõuksid võivad sõita vaid õuealal. Punkt.
et siis miks?
Elektritõuksi lubatud piirkiirust võiks arvutada nii: andke sõitjale kujult ja raskuselt sama, kuid vabalt veerevate ratastega sõiduk. Nüüd vaadake, mis kiirust ta sellega ilma elektri abita hoida suudab – see jäägugi elektritõuksi piirkiiruseks (tõen. 10 km/h). Kõhetu alaealine või ülekaaluline ei jõua tallalaual 25 km/h-le omal jõul ligilähedalegi. Isegi tavaline jalgrattur ei sõida jalakäijatega samal kõnniteel (mis formaalselt on kergliiklustee) naljalt 25 km/h. RENDITÕUKSIDE max kiiruseks olgu seega aastaringselt 15 km/h ja kihutajad kaovad iseenesest. Sõitja ajakaotus kiiruse vähendamisel on kaootilises linnaliikluses tühine. 25 km/h-ga jõuaks ta 1 km kaugusele 2,4 minutiga, 15 km/h-ga 4 minutiga. Jala käies (6 km/h)… Loe rohkem »
Tasub teada, et elektritõuks ei ole sugugi keskkonnasõbralik nagu võiks arvata. Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmetel on elektritõuksi keskmine CO2 heitkogus ühe läbitud kilomeetri kohta 125 grammi, kui arvestada kõiki nendega seotud toiminguid. Võrdluseks diiselmootoriga bussi heitkogus on ühe reisijakilomeetri kohta vaid 57 grammi.
MIs keskkonnasõbralik. Vaenulik ka niiväga pole ju. Aga sellel pole tähtsust, oluline on, et saan ühest kohast teise kiirelt, kui vaja. Väikelinnas väga sobiv teenus, ei pea autot iga kord sellepärast käima panema, et uuemõisas ära käia näiteks linnast.
Veelgi keskkonna-, rahakoti- ja tervisesõbralikum oleks selle teekonna läbimine vändates.
Te inimene ei mõista olukorda. Ise pole proovinud, aga seletama on tegija. Jutt käib vajadusest kiiremalt liikuda, ilma et peaks autot käivitama või veelgi, et jalgratast kaasas vedama. Juhuotsadeks, kui vaja on väga sobilik teenud täiesti omal kohal. Siin pole vastu ajada midagi. Need abivahendid on tulnud, et jääda ja punkt.
Mu meelest võiks alandada ka autode piirkiirust sel ajal. Roolijoodikud ei saaks väga suuri kahjustusi tekitada kui auto üle 30km/h ei lähe.
Saan sarkasmist aru, aga erinevalt rollerijuhist peab autojuht läbima koolituse ja tõestama oma oskusi ja isikuomadusi eksamil, et sellisel kiirusel liigelda.
Probleem ei ole rattas vaid selle kasutajate hoolimatuses ümbritsevasse.
Auto juhiistmele istumiseks ja süütevõtme keeramiseks ei ole küll ühtegi eksamit vaja. Juhiloa saamise protsess on ainult üks väike episood inimese elust. “Eksamit” on vaja neile, kes joobes mida iganes teevad või siis üldse joobe saamiseks mida iganes teevad.
Joobes oleks pole midagi paha, isegi rooli keerates. Leidub aga ikka neid, kes ka selle oskavad ära rikkuda. Kihutama ja muid eeskirju eirama ja need pole mitte ainult joobes juhid. Joove annab mõnele lihtsalt julgust juurde, millest on kahju muidugi.
Ei ole asi joobes, lihtsalt puuduvad elementaarsemadki teadmised liiklusest ja rikkumisi esineb massiliselt. See on probleem.
Mu meelest võiks alandada ka reisijate arvu. See on päris harv juhus, kui keegi üksi selle junni peal liikleb.
Ma pole viitsinud küll oma elust niipalju aega ära kulutada, et sellist statistikat koostama hakata, aga noh, hea, kui mõnele huvi pakub. Aru ei saa ma ikkagi, mis seal vahet on, üksi või kaksi. Õnnetusi on tohututult või? Ei ole nagu kuulda väga olnud, kahe aasta peale üks raskem ja see oli ka üksinda sõitja, nii et mis nagu rahu ei anna?
Vot sellisest suhtumisest räägitaksegi- “mis vahet on”. Ootame õnnetusi (iga intsident ei lõppe õnneks õnnetusega) ja liiklusvahendi osatähtsuse
tõusu, et saaks statistikat teha/võrrelda? Jutt on sellest, et silmatorkavalt massiline on ebamõistlik kiiruse valik ja liikluseeskirjade eiramine (tõenäoliselt teadmatusest ja /või hoolimatusest). Tavakodaniku “statistika” siin ei mõjuta, piiranguid “soovitavad” riiklikult liiklusjärelvalveks seatud isikud.
rumalus. Võib ju olla, et see liikumise vahend viib hoopis liiklusõnnetuste statistika all, millegipärast eeldatakse, et kohutav surmariist toodi tänavatele. Pole mõelnud? Ebamõistlik on see teie silmade läbi võibolla ainult.
“Võib-olla” juhtub tavaliselt midagi muud… Liigne kiirus, ebaadekvaatne liiklemine ja hoolimatus on kombinatsioon mille tagajärjeks ei saa olla alanev liiklusõnnetuste statistika. Seda fikseerivad spetsialistid ja kasvav sündmuste hulk, seega ei puutu minu silmad asjasse.