Kuna täna on volbriöö, mil uskumuste järgi lendavad ringi nõiad, siis tutvustan sõna vaksimees. Vaksimees on oletatavasti saksa laensõna, mida enam ei kohta, kuigi varemalt oli see üsna populaarne.
Vaksimees on osav rääkija mees, naljategija, koerusetegija. Kui keegi on otsustanud vakse teha, tähendas see vigureid ja koerusi tegema, tembutama, veiderdama, näiteks öeldi: „Küll sel on vaksisi sees.“
Järvamaal nimetati vaksimeest aga nõiaks ja vakse tegema oli nõiduma. Folklorist Eduard Laugaste on ajakirjas Eesti Keel 1935. aastal kirjutanud, et „on üsna mõistetav see psühholoogia, mis ühendab nõiatembud tembutuste ja viguritega üldse“.
Vaksimees nõia tähenduses esineb veel Andrus Saareste eesti keele mõistelises sõnaraamatus.
Kindlasti on aga vaksimees koloriitne sõna ka tänapäeva kontekstis.
