Kuigi Lääneranna koolide saatuse pidi vallavolikogu otsustama tuleval neljapäeval, lükkus asi edasi – koolide kärpimise eelnõusid istungi päevakorras ei ole ja sügisest Lääneranna koolivõrk ei muutu.
Lääneranna haridusjuht Jane Mets kinnitas Lääne Elule reedel, et koolivõrgu reform lükkub tõepoolest edasi.
Mina see olen kes koolid kinni paneb ja mis minu valijad teevad:
esimene aasta kiruvad,
teine aasta lepivad,
kolmas aasta unustavad
ja neljas aasta tulevad jälle mind valima
🙂
Jätke siis meelde, et lääneranna valimisliit ja heino sabiin tahtsid teie ja teie laste tuleviku rikkuda.
Sellist infot võiks vallarahvas kuulda saada valla häälekandjast kõigepealt. Oma inimestega ei räägita ausalt ja otse. Lääneranna Teataja olla ju valla häälekandja mitte valimisliidu leht. Nüüd loe naabrite lehest, mis meil toimub.
Aga volikogu ju ei ole asi iseeneses? Lääneranna valimisliit sai ju absoluutse enamuse valijate hääli ja seda teist valimisperioodi järjest. Rahvas on need inimesed valinud ja suures osas teist korda järjest ja teeb seda ka järgmistel valimistel. Ja sinna on on nad valitud ma loodan väga eelnevalt tutvustatud valimisprogrammi kaudu, aga mitte nägude ja sotsiaalmeedia laikide kaudu. Või ma eksin? Seega ei ole mõtet viriseda, nagu öeldakse Vox populi, Vox dei. Meie volikogu, armas rahvas, on meie endi nägu ja peegeldus meie valla valijaskonnast.
No niipalju on selles jutus tõsi küll, et häälte kokkukühveldamiseks kasutati igasuguseid võtteid. Sealhulgas ka täiesti lubatud võtteid, nagu lohemaopikkune nimekiri ja jõuline kampaania.
Aga saan suhteliselt kindel olla ka selles, et nii mõnigi (eriti nooremapoolne) kandidaat ei saanud täpselt aru, millisele programmile ta alla kirjutab. Ütleme labaselt, et lasi ennast ära kasutada. Nimesid ei hakka nimetama, kes tahab, see loeb nimekirja ja mõtleb, et ikkagi kuidas…
Ja – poliitturistide tassimiseks valda pole ükski valija saadikutele volitusi andnud.
See oli kummaline, ütlen, loll plaan, minna alevi-mudeliga kogukondi “siduma”. Kui vaadata valla kodulehel haridusküsimuste vallapoolseid vastuseid (probleemi leevendadamiseks!?), siis sealt tuleb välja, et vallal polegi seisukohti, on link ülikooli uuringule, JA KÕIK; otsusta siis, milline on valla seisukoht küsimuse suhtes; kas uuringu esimene lause, või viimane lause.
Vahel on rändametnikest ka kasu… Eesti on väike… on näiteid, kus maasoolad/tegusad on valla eelarve andnud kohtukuludeks… ja kui valimisliidu esinumber juhtub olema skeemitaja-rahapesija-ebaaus rahateenija, siis võib ka skeemitaja süsteemi sobida varju pakkuvad ametnikud. Jällegi nii ja naa.
Juhan, millised haridusalased punktid on Lääneranna valimisliidul? On ainult ümar jutt.
On uskumatu, mida see volikogu mõne kuuga teinud on…
Ja vaherahu saabus, kuid seda surve abiga. Ootame natukene ja aasta pärast kõik jätkub. Inimesed ei tohi oma meelsust selle ajaga muuta.
Aasta on pikk aeg, pikk… Panustame uurimisorganite ja kohtu kiirele ning tõhusale tööle.
Kõiketeadja Põdra võtab sõna igasuguste teemade puhul. Äkki on ikka teistel ka vahel õigus, hr. Geenius.
Vabandage väga – aga haridustemaatika on vägagi minu eriala.
Ja teinekord kirjutage soliidselt oma kodanikunime all, nagu mina seda teen, ärge produtseerige anonüümset sitta.
Mida Kati Mati siin siis ära ütles? Kas kellel? Võibolla on ehk ka teistel õigus. Geniaalne sõnavõtt! Sisutühjuse meistriklass, Kati Mati.
Ma küsin ajalehelt veel kord, et miks te nimetate seda kogu valda lõhkuvat hullumeelsust “koolireformiks”?
Kirjutasin juba, et reform on nähtus, mille tulemusel muutub miski paremaks. Antud juhul – haridus paremini kättesaadavamaks või variatiivsemaks. Kavandatav “reform” ei ole seda mitte kuskilt otsast, risti vastupidi. Olen jätkuvalt seda meelt, et selle nõmeda mõtte autorid tuleks kiiremas korras tootvale tööle saata.
Ümberkorraldusel ehk reformil ei ole paremaks muutmise ülesannet, kuigi selline eesmärk võiks olla. “Reform” võib olla nii ja naa mõjuga.