Neivelt: Eesti peaks sarnaselt Norraga kehtestama elektri hinnalae

Avatar

BNS

Indrek Neivelt. Foto: erakogu

Kui Norras on võimalik kehtestada elektrile hinnalagi 70 eurot MWh eest, siis peaks sama olema võimalik teha ka Eestil, sest mõlemad kauplevad samal elektribörsil, leidis ettevõtja Indrek Neivelt.

„Kui me oleme Norraga koos elektribörsil, siis miks Norra saab panna hinnalae 70 eurot MWh kohta ja meie ei saa?“ vahendas Postimees Neivelti Facebooki postitust. „Kui me oleme samasugustel tingimustel elektribörsi liikmed kui Norra, siis peaks meil olema ka samad võimalused lage kehtestada.“

Seega ei saa põhjus olla juriidiline, järeldas Neivelt ja küsis samas, kas Eestil ei ole selleks raha.
„Kui elektri tootmise omahind on alla 50 euro MWh kohta ja CO2 kvooti peab ostma ligi 70-80 eurot MWh kohta, aga see laekub hiljem riigieelarvesse – 2022 hinnanguliselt 400 miljonit –, siis me saaksime ju panna lae ka 70 euro peale nagu Norras,“ arutles Neivelt.

Eesti Energia kuulub riigile ja kvootide ostmiseks kulutatud raha tuleb hiljem otsapidi enam-vähem samas summas riigieelarvesse, siis oleks see meile kõigile kasulik.

«Kuu aega tagasi arvasin, et lagi võiks olla omahind pluss CO2 kvoodi hind ehk maksimaalselt 140 eurot. Nüüd olen aru saanud, et see võib olla ka sama mis Norras ehk 70 eurot,» kirjutas Neivelt. „Siia saab ju vajadusel ka pere kohta limiidi panna. See raha on meil ju sisuliselt olemas. Meie endi raha. Praegu läheb see raha lihtsalt eelarvesse.“

Eelarve saadakse paberil tasakaalu, aga ainult paberil. Energiahind on väga valus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja ei ole mõtet arvata, et firmade sulgemisi ei tule, rääkis Neivelt. „Samuti ei ole mõtet öelda, et meie hinna kompenseerimine on suhtena SKP-sse kallim kui Norral. Elamispind on ikka inimese kohta, mitte SKP kohta.“

See raha on riigil sisuliselt olemas. Energiatootjad suplevad Neivelti sõnul rahas. Osa neist saab lisaks kõrgele elektrihinnale ka eelarvest taastuvenergia toetusi. Kokku maksavad maksumaksjad aastas ligi 100 miljonit eurot.

„See on huvitav loogika: tootjal on «õigustatud ootus» saada taastuvenergia tasu, aga tarbijal ei ole elektri hinna suhtes «õigustatud ootusi»,“ märkis Neivelt. „Maksab seda hinda, millega kõige kallim tootja on nõus müüma. Mulle tundub, et niinimetatud Norra skeemi kasutuselevõttu ei sega mitte juriidilised ega ka finantsilised, vaid poliitilised küsimused.“

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nimi (kohustuslik)
Nimi (kohustuslik)

Kas Neivelt kipub poliitikasse?

krõmpsluu
krõmpsluu

Küllap see lagi meil ka kehtestatakse aga mitte 70 vaid 170 eurikut ja proovigu siis veel keegi nuriseda,lagi ju on.Aga Venemaal kehtestati hoopis viina hinnale põrand,1 liiter viina ei tohi maksta alla 200 rubliku.

oleks poleks
oleks poleks

Norra valitsus hoolib oma inimestest, oravad eelistavad inimesed kerjusteks teha ja siis nüpuotsaga almuseid jagada.
Või juhib meil valitsust lihtsalt idioot?

Võla kohtunik
Võla kohtunik

A kirjuta kajale!
Lisa veel, et muidu tõmbad tal püksid maha ja annad vitsa 🙂

Tsensor
Tsensor

Nüüd on juba hilja

olen
olen

Miks valitsus ei kuula Neid!

wpDiscuz