LOETUIMAD LOOD 2021: multimiljonär lammutab Lennart Meri residentsi

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Purjekaga saab uue avara ja õhulise sadamahoone treppi sõita.

Lääne Elu avaldab uuesti 2021. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 28. jaanuaril ilmunud lugu „Multimiljonär lammutab Lennart Meri residentsi”.

Purjekaga saab uue avara ja õhulise sadamahoone treppi sõita.

Multimiljonär Armin Karu lammutab Paslepas Lennart Meri endise residentsi ja muud hooned, et tagasihoidlik sadam täielikult uuendada.

Haldushoone asemele ehitatakse osaliselt pinnasevallidesse peituv uus kolmnurkne sadamahoone, milles on pinda 933 m² ja kuhu tulevad majutus- ja toitlustusruumid. Residentsi asemele kerkib 630 m² kaptenimaja. Krundile tulevad ka kaks külalistemaja, kumbki pisut enam kui 70 m². Kuna sadamahoone võtab rohkem ruumi, siis muutub tee asukoht krundil.

Laieneb ka sadam, kuhu tuleb slipp ja trepistik väiksemate aluste vastuvõtuks. Samuti on krundile mõeldud rajada helikopteriplats.

Karu peab Suveresidentsi kinnistu aia nihutama nii palju krundi piirist sissepoole, et kallasrajal liikujad saaksid käia mööda tema krunti.

Samuti peab Karu lubama kalamehi lautrini. Eelmisel neljapäeval otsustas Lääne-Nigula volikogu kehtestada Paslepa Suveresidentsi detailplaneeringu.

„Meil ei olnud selle vastu midagi,” ütles Paslepa külaseltsi juhatuse liige Matti Käärst. „Ei ole probleemi, eriti siis, kui saame sealt külarahvale soodsad tingimused, et võime seal oma paate hoida.”

Suveresidentsi kinnistu keskel suuremas kanalis on jahid-kaatrid. Külameeste väiksem lauter on kinnistu lõunaservas, kuhu on kõige parem ligipääs üle Karu krundi, kuid Karu ei luba oma maalt läbi. „Sinna käiakse ju ka üle naaberkinnistu rootslase maa pealt,” lausus Käärst.

Noarootsi osavallavalitsus nõudis Karult, et see lubaks kohalikke kinnistul asuvasse lautrisse ning tagaks läbipääsu mööda kallasrada.

Kuigi osavallavalitsus oli detailplaneeringu kehtestamisega nõus, on tegemist siiski kompromissiga. „Päris rahul ei ole,” nentis Noarootsi osavallavalitsuse maa- ja planeerimisspetsialist Marika Meister. „Kalamehed pääsevad lautrikohta ainult jala. Planeeringusse on sisse kirjutatud, et pääsevad, aga mitte autoga.”

Suveresidentsi omanikuga on vaieldud ka kallasraja üle. „Sadamaalal kallasrada ei kehti, aga maaomanik peab tagama sadamast ümbermineku,” selgitas Meister.

Detailplaneeringu esialgses versioonis oli kallasrada märgitud Karu krundi piiril jooksva aia taha ehk naabrite kinnistule. „Kallasrada ei saa olla naaberkinnistul. Praegu on olemasolev aed täpselt piiri peal, detailplaneeringus on see nihutatud sissepoole,” ütles Meister.

Meistri sõnul saab tulemusega rahul olla siis, kui omanik ehitab uue aia ning tagab kallasrajal liikumise.

Detailplaneeringuga on kehtestatud ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine. Keskkonnaametit tuli korduvalt veenda, et see oleks nõus vähendama Suveresidentsi kinnistu ehituskeelu ala.

Karu Lääne Elu küsimustele ei vastanud.

Lautrile ligipääsu ja kallasraja pärast on Armin Karuga aastaid sõditud. Paslepa lautrile ligipääsu sulgemist kritiseeris 2015. aastal ka riigikontroll oma kallasradade auditis.

„Presidendi kantselei võimaldas kohalikele elanikele läbipääsu. Noarootsi vallavalitsus eeldas sarnase praktika jätkumist ka kinnistu eraomandisse minekul, kinnistu uus omanik aga pole sarnase lepingu sõlmimisega nõus, hoiab läbipääsu suletuna ega ole korraldanud ka kinnistust ümberpääsu,” seisis riigikontrolli aruandes.

„Avalik huvi on inimeste soov jõuda kaldale või randa, olgu eesmärk siis suplemine, kalapüük või lihtsalt jalutuskäik mere ääres. Erahuvi on aga kohapeal elava maaomaniku soov kaitsta oma privaatsust. Siin peaks appi tulema kohalik omavalitsus, kes määrab ära teed ja rajad, mida mööda külastaja veekogu äärde pääseb ning millel liikumist ei tohi maaomanik piirata,” märkis toonane riigikontrolör Alar Karis.

 

Suveresidentsi kinnistu ajalugu

Paslepa mere ääres asuva Suveresidentsi kinnistu omanik on tuntud ettevõtja Armin Karu, kes ostis 4,6 hektari suuruse kinnistu 2008. aasta novembris Riigi Kinnisvara ASilt 15,3 miljoni krooni eest. Varem asus seal presidendi suveresidents, mida Lennart Meri kasutas aktiivselt, kuid Arnold Rüütel enam mitte. President Toomas Hendrik Ilvese ametiaja alguses loobus presidendi kantselei suveresidentsist.

Nõukogude ajal oli Paslepa EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino lemmikkalapüügikoht, sest seal olid väga head ahvena- ja haugipüügikohad. Algul oli Paslepas vagunelamu, hiljem ehitati sinna tollastele parteijuhtidele puhkebaas. Baasi naabruses asus Nõukogude piirivalve kordon.

Suveresidentsi kinnistu kuulub Karu valdusfirmale Hansa Assets.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Pamp
Pamp

Kogu see EW on üks kubjaste ja orjade pärusmaa. Peale jäävad loomulikult esimesed. Saate oma viimaseid eurokoine seal kulutada.

Audiitor
Audiitor

Kahju ikka küll kui mõistuse ja rahvamehe loogika asemel räägib vaid raha! 🙁

wpDiscuz