Nõuanne: kas pean pärast tööaega vastama töökõnedele?

Lääne Elu

info@le.ee

Tööandja soovib, et oleksin talle ja klientidele igal ajal kättesaadav. Minu tööaeg on kl 8–17, kuid tihtipeale helistavad kliendid pärast tööpäeva lõppu ning ma pean kõnele vastama ja kliendile pakkumuse saatma. Tööandja ütles, et valveaeg on töölepingu seaduses lubatud ja ma olen kohustatud kõnedele vastama ka pärast tööpäeva lõppu.

Kas ma pean olema pärast tööpäeva lõppu kättesaadav? Kas selle aja eest saan ka töötasu?

Valveajal ei ole töötaja kohustatud täitma tööülesandeid, aga ta peab olema kokku lepitud tingimustel valmis tööandja korraldusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega saab rakendada üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et kui töötaja ja tööandja enne töö alustamist valveajas kokku ei lepi, saab töösuhte kestel tööandja teha ettepaneku valveaja rakendamiseks, kuid töötajal on õigus sellest keelduda.

Valveaja eest tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Tööajaks loetakse see osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kui töötaja asub tööülesandeid täitma (nt vastab kliendi kõnele), ei ole tal enam valveaeg, sest valveaeg ja tööaeg korraga olla ei saa.

Näide: töötaja valveaeg on planeeritud kestma viis tundi. See katkeb, kuna ta asub täitma tööülesandeid, mida ta teeb kaks tundi. Ta saab valveajatasu kolme tunni eest ja töötasu kahe tunni eest.

Ka valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja -nädalase puhkeaja. Näiteks tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Valveaeg saab antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi ning sellele peab järgnema vähemalt 11tunnine järjestikune vaba aeg. Samuti peab töötajale olema tagatud iganädalane puhkeaeg 48 tundi või summeeritud tööaja puhul 36 tundi järjest.

Kui te ei ole valveajas kokku leppinud, võib pärast tööpäeva lõppu tööülesannete täitmine olla ületunnitöö tegemine. Ületunnitöö on üle tavapärase aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, mistõttu töötaja panus on vajalik. Summeeritud tööaja puhul selguvad üle- või alatunnid arvestusperioodi lõpus.

Ületunnitöö hüvitamiseks on kaks võimalust.

Esimesel juhul hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Vaba aega tuleb anda töötaja tööajast ning tasustada nagu tavalist tööaega. Nii on töötajale ületunnitöö tegemise eest tagatud piisav kompensatsioon ning ta on kaitstud võimaliku töötasu languse eest.

Näide: töötaja teeb 8 ületundi. Ta saab ühekordse tasu 8 ületunni eest ning seejärel 8 vaba tundi, mille eest makstakse samuti ühekordne tasu.

Teine võimalus on hüvitada ületunnitöö rahas. See aga eeldab kahepoolset kokkulepet ning ületunnitöö eest tuleb maksta vähemalt 1,5kordset tasu.

Kokkuvõttes: kui pooled on kokku leppinud valveaja kohaldamises, siis peab töötaja olema kokku lepitud valveajal valmis töö tegemiseks. Valveaja eest maksab tööandja valveaja tasu, tööaja (kui töötaja täidab tööülesandeid) eest töötasu.

Kui valveajas kokku lepitud pole, siis võib pärast tööpäeva lõppu tööülesannete täitmine olla ületunnitöö tegemine, mis tuleb tasustada kas tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel rahas 1,5kordselt.

Sandra Kuus

tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz