Valitsuskoalitsioonis on taas tunda erimeelsusi – põhjuseks vaktsiinikahjustuste fond, mille loomist keskerakondlane Andrei Korobeinik tuliselt propageerib, kuid mille loomise ideed nende koalitsioonipartner Reformierakond seni pareerinud on. Peaminister Kaja Kallas on eraldi fondi loomisele vastuargumendina toonud väite, et see annaks signaali, nagu poleks koroonavaktsiin inimestele ohutu ja selle kaasneksid suured tervisekahjud. See omakorda hirmutaks vaktsineerimist pelgavaid inimesi senisest veelgi enam. Vähemalt on Kallase sõnul taolise reaktsiooni eest hoiatanud käitumisteadlased. Ometi on sedalaadi fondi juba mitmes riigis olemas ja nüüd kavatseb selle luua ka Läti.
Vaktsiinikahjude fondi loomise vajaduses ei paista päris üksmeelt olevat ka Keskerakonnas, sest just selle erakonna sotsiaalminister Tanel Kiik on öelnud, et valitsus kavatseb praegu edasi liikuda patsiendikindlustusega, kuhu oleks võimalik liita ka vaktsiinikahjustuste teema. Patsiendikindlustuse põhieesmärk oleks siiski tegeleda ravivigade ja nende tagajärgedega. Vaktsiinide kõrvalmõjude kompenseerimine ei peaks puudutama pelgalt koroonavaktsiini. Inimesed on erinevad ja pole välistatud, et ka ammu tuntud ja kasutusel olevad vaktsiinid kõigile ei sobi.
Öeldakse, et pole vahet, mis värvi kass on, peaasi, et hiiri püüab. Nii on ka vaktsiinikahjude fondiga. Kas võimalike vaktsiinikahjude hüvitamiseks on eraldi fond või saab hüvitist taotleda läbi patsiendikindlustuse, ei oma ju suurt tähtsust. Oluline on, et inimestel oleks turvatunne – kui tõesti põhjustab vaktsiin kellelgi tervisekahjustuse, siis saab see ka riigi poolt kompenseeritud. Muidugi ei too raha tervist tagasi, kuid sellest oleks abi näiteks taastusravi korraldamisel.
Vahe on vägagi suur, ajakirjandus peaks hakkama kordades kvaliteeti tõstma. Loodan, et järgmises lehes ilmub analüüsiv artikkel põhjusmõttelistest erinevustest.