Ostsin Haapsallu korteri. Juba esimesel korteriühistu koosolekul läks põnevaks.
Koosolek toimus keset majaesist kõnnumaad – vabandust, keset püha muruplatsi, millega paraku… kogu kinnistu haljastus ka piirdub. Kui jooksvad küsimused lahendatud ja vanemad daamid (kellest kogu KÜ koosnebki) tagapool juba väiksemates gruppides muljeid vahetama asusid, võtsin haljastuse teema üles.
Nüüd astus ette ühistu ainus (?), umbes 60aastane, veel täies elujõus meesliige, kes teatas vastuvaidlemist välistaval toonil, et mingit haljastust tema ei luba. Naised vakatasid ja vaikisid resigneerunult. Keegi oponeerida ei julgenud või ei viitsinud, ehkki veel eelmisel päeval oli üks kohalolijaist teispool maja samasugusel kõnnumaal vilistavas tuules avaldanud rõõmu, et keegi uutest elanikest ka puudeusku on.
Kuulnud, et haljastuskeelu põhjus on muu hulgas hirm lehtede riisumise ees, pakkusin alternatiiviks okaspuid, mille peale tähtis mees närvlikkusest katkendlikul häälel teatas, et see olevat veel hullem (?) ja lisas teatud rahuldustundega, et „ega siin midagi kasva ka”.
Asi jäi esialgu sinnapaika. Peagi hakkas aga selguma, et tänu kõrghaljastuse puudumisele töötavad kõik ümbritsevate korrusmajade lagedad küljed täiuslike akustiliste ekraanidena, mis kajavad vastu nagu kanjonis. Nii et kui hetkeks lakkab niidukite plärin ümbritsevatel kruntidel (harv juhus küll!), on maja ümber kuulda ka tikutoosi kukkumist paarikümne meetri kaugusel.
Mõni aeg hiljem toimus läheduses – paarisaja meetri kaugusel – üsna viisakas aiapidu, ja iga viimane kui sõna oli kuulda! Rääkimata siis veel majadevahelise kanjoni piires räägitavast!
Kratsisin kukalt. Need inimesed elavad siin juba aastaid – kas siis keegi ei julge kurjale mehikesele vastu hakata ja paari puud istutada? Et akustika just kruntide lageduse tõttu nii hull on, peaks ju ometi olema ilmselge? Või on inimestel ükskõik?
Muruniitmise plärinat taluvad elanikud ka kuidagi kahtlaselt stoiliselt – ei ole veel kuulnud, et keegi oleks „tõstnud relvad hädamere vastu”. Ehk olen ma ise ülitundlik? Aga eriti kuumadel päevadel ajab ikka lausa ahastama: akent ju kinni ei pane – ja siis võimutsebki see halastamatu plärin ka sinu elamises mitu tundi. Ainult selle pärast, et keegi nii väga armastab korda, et nüsib aga jonnakalt… viimaseid jäänukeid murust, mis selletagi juba põuast kolletanud – sest „nii on ju alati tehtud”…
See täiesti normaalseks peetav kõrvulukustav plärin saadab Eestimaa suvesid hommikust õhtuni nii maal kui ka linnas, nii pealinnas kui ka provintsis, nii nädala sees kui ka nädalavahetusel – kogu vegetatsiooniperioodi vältel igavesest ajast igavesti, aamen! Ja keegi, mitte keegi ei tule selle pealegi, et paljudele inimestele on selline „vältimatu” müra väga piinav!
Eestis oleks selline süüdimatu müratekitamine nagu iseenenesestmõistetav („vana normaalsus”?), sest see on ju… korra loomine! Ja paljud inimesed armastavad korda rohkem kui vaikust, ilu või loodust! Ikkagi saksa kultuuritaustaga rahvas ju. Ordnung muss sein!
Korraga sain aru, miks keegi koosolekul kurjale mehele midagi öelda ei täinud: tema niidab ju vabatahtlikult muru! Seda aga peetakse meil Eestis suureks teeneks. Muruniitja on igal juhul tehtud mees/naine: tema loob ju korda! Ja õige (tööka! korra looja!) hõlma ei hakka ometi keegi, pealegi kui see sulle kui ühistu liikmele euro või paar tasulise niitmise arvelt säästab. Aga mis ajab inimest selle palavagagi ikka juba täiesti lootusetult kõrbenud muru kallale? Sisemine sund? Või see kõigutamatu slõugan „nii on alati tehtud”?
Kõige selle taustal hakkab tunduma, et Haapsalu inimene sülgab vaikse ja rohelise linna kuvandile. Mis kuradi puud – muru haljastabki! Ei haljasta või? Vaadake linna peatänavat, kuidas seal on kord maksma pandud – kõik tülikad, lehti ajavad puud on korralikult maha võetud!
Uuemõisa pargi meadow-style’is* niitmata jäetud aas aga tekitas korralikes kodanikes kohe vastuseisu. Mine sa tee sellele korralikule kodanikule selgeks, et linna- ja aiahaljastuses on ammu uued suunad.
Ainult et lubage küsida: kui looduse ja kaasinimeste säästmine jätab külmaks, siis raha säästmine peaks ju ometi huvitama?
Või peaks murufetišistidele siiski hoopis tänulik olema – on nad ju ikka paremad kui betoonkivikatte austajad? Muruplatsid võiks ju ka lõppude lõpuks asfalteerida – poleks üldse probleemi!
Haapsalu elanik (nimi on toimetusele teada)
- Looduslähedane haljastusviis: valikuline niitmata jätmine, et võimaldada loodusel taastada liigiriikust ja säästa ohustatud putukaliike. Säästab muidugi ka niitmisele minevaid ressursse: aega ja raha.
Kuulge olge kuss nüüd! Aktuaalne kaamera algas
Halba tantsijat segavad munad-kehvad naabrid,pehmelt öeldes kehv omavalitsus koos veel kehvemate ametnikega Haapsalu mastaabis .Riigi mastaabis jälle sitad naabrid kes küll midagi pole õieti meile teinud aga kui juba öeldi taevasest avarusest siis nii ka on !
Vahelduseks vaatan peeglisse ja sealt vaatab vastu minu näkku kleepunud nii jänkide kui Brüsseli lolluste nired !
No tegelikult on ikka idanaaber meile vägagi palju teinud halba. Mitte kogu rahvus, aga punaselt meelestatud. Tundke oma maa ajalugu!
Tundub, et kõige suuremad vingatsid on uusasukad. Haljasalad ei ole heina ega karjamaad. Muru vajab pügamist. Elan siin juba seitsekümmend aastat ja minu jaoks on Haapsalu rahu ja vaikuse linn. Keda häirib paar_kolm korda suve jooksul kostev niiduki mürin on endale tõesti valinud vale elukoha.
Õigust räägid
Mida sa plärad? Räägi juttu, millel ka sisu on. Ei saanud midagi Sukles ainuisikuliselt otsustada. Posti tänava projekti taga on 25 liikmeline volikogu, kelle teiesugused valisid ja kes ühehäälselt sellise otsuse tegid, et Posti tänav selliseks tulevikus saaks. Need 25 volinikku on rahva esindajad ja nad on ka Suklesele tööandjad. Ärge nüüd hakake endid õigustama, et te volikogu valimas ei käinud. Rahu, ainult rahu, olen kindel, et aastate pärast räägite te teist juttu, mina usaldan spetsialiste-projekteerijaid…
Kastani 26 või 24 ulub ka koer pidevalt, mida tegema pean.Kas ka kolima.Praegu juba kell saab üheksa ja alustas seitsmest.
jääb ainult võimalus kaasa uluda
Mind pani kohe huvituma, et miks need koerad siis uluvad. Googeldasin huvi pärast, et mida loomaarst ka kostab.
Enamasti tähendab ulgumine koerte puhul ebamugavust või valu. See võib olla ka sotsiaalne kutse. Koera jaoks on üksinda jäämine kurb. Ta vajab lähedust ning tahaks olla koos perega. Ta hakkab ulguma, et kutsuda inimesed tagasi. Võid ulguma hakata, pakkudes loomale seltsi, et ta teaks, et pole üksi…
Pole naljakas. Kõik mis korterist välja kostub ja naabrit härib, on korteriomaniku vastutada. Kui tahab lärmata, siis ta peab ostma terve püstaku korterid omale. Sellisel juhul ei segs ta kedagi
Kõigepealt naabrile postkasti kiri viisakas vormis. Kui see ei aita, kiri ühisusse kodurahu rikkumisest, samas on vaja kaasata ka naabrid avaldust tegema. Üksi kurtmisest õnneks või kahjuks suurt abi pole. Nii saad mure korda
Eino, mul pole su soovituste kohta midagi halba öelda-väga asjakohane käik probleemi lahenduseks kortermajas….aga Tõnu kirjutatust loen mina välja, et ta ise ka ei tea, kus see koer ulub( Kastani 26 või 24)…igastahes kuskil ta sealkandis ulub. Selline probleem on muidugi KÜ olemas ning isegi ajakirjanduses käsitlust leidnud. Aga kui Tõnu saab kella 23.00 öörahu, siis on kõik seadusega kooskõlas. Tuled kustu ja tudule, peaasi, et naaber ei norskaks.
Päeval ei tohi ka üleliia lärmakas olla.
See on muidugi teema, mis ei kuulu Haapsalu ega ka mitte ühegi muu linna plusside alla.
Sellise looma vastutustundetu omanik peaks oma kutsaga metsatalus elama.
Ka Lihula mnt – Niine kandi korrusmajas õhtuti sageli koera haukumine ja seda üsna pikka aega jutti. Ei ole mõnus
mõtet teha heinamaale mingit parki nagu uuemõisas tehti , kui suund on teine , need nn. suunamudijad tuleb ravile saata , need tähelepanu puuduses vaevlevad hüsteerikud, kellel pole midagi teha, rohelised, lillad, sotsid, kesikud, libedikud 200 -dikud ja muu prahivool
Tüüpiline EKRE tegelane, mõistust sama palju kui 3cm muru hoovis. Mono kultuur ja mono aju ja mõtlemine
Milleks teist halvustada, nõrka mõistust pakkuda jms? See teeb teid ju täpipealt samasuguseks.
Ei tee samasuguseks. Kui inimene märkab rumalust ja ignoratsust ja selle kohta märkuse teeb, ei tee see inimest rumalamaks … Ka mõistuse hääl peab kuuldav olema, mitte ainult lolluse..
Väga õige jutt. Haapsalu on keskkonna- ja roheluse vaenulik linn ja see hakkab üha selgemaks saama. Mina igatahes siin enam elada ei taha pärast seda mis Posti tänavaga tehti. Panin korteri müüki, sügisest lähen tagasi Tallinna. Kummalisel kombel on seal nüüd lapse- ja inimsõbralikum
Ja milleks see vale hea on?
Vaevalt, et nende vanade puude pärast korteri müüki panite. Müüki panite ikka sellepärast, et hinnad on praegu kõrged. Mis puudutab puid, siis esialgu ei planeerinud nad üldse puid asemele istutada. Taheti mingeid istikuid, põõsaid istutada ja parkimisala laiendada. Nüüd istutatakse sügisel 4m pikkused uued pöuud, mis 5a pärast on samasuured nagu need pärnad. Aga Tallinnasse teile head teed, sest seal eesti keelt kuuleb üha vähem.
eks sellepärast läheb, et paremad võimalused tööga on seal suuremas linnas, aga mitte puude pärast ei liigu.
Jah muidugi. Ma panin ka kõik maad ja majad ja korterid müüki posti tänava puude tõttu, nüüd kolin Tallinna kesklinna, igati roheline ja inimsõbralik koht. Mõni ajab ikka sellist jama ma ei saa aru.
Sinu koht ongi Tallinnas, kus on lapsesõbralikud narkarid jm saast, lisaks palju puid, tihe liiklus, pikad vahemaad ja muu positiivne. Head kolimist!
Mine ära jh, oma Tallinna tagasi ja ära hakka hiljem siin lehel vingu Haapsalu kohta postitama
hea ja mõtestatud kirjatükk, kahju ainult et see kommentaariumi sisu on nagu on
Koli ära, kui ei meeldi, aga ära vingu!
võibolla on selline võitleja moodi tüüp, et ei taha alla anda ilma lahinguta. Jäädki kolima mujale, kui on pidevalt nii, et miski ei sobi. Keegi pakkus metsavahelise vaikuse välja. See peaks olema sobivam lahendus, ise teed ja saed nii nagu meeltmööda on.
Välja arvatud siis, kui ümberkaudsetel kruntidel lageraiet tehakse. Aga siis on jälle mõneks ajaks vaikus.
“võitleja moodi tüüp” jah 🙂 olen aedlinnas kasvanud, kus tollal mootorniidukeid ei olnud ja penid olid kah kuidagi vaiksemad – ei tea, kas lapsepõlves oli muru rohelisem. aga metsa vahele minekust ei ole tõesti abi: ikka on keegi melomaanist kohalik, kes kärutab põndaku serva, teeb “piruka” tagantluugi lahti ja rõõmustab ilmarahvast omavalitud muusikaga võimsusel …db. isegi üksikul saarel hüüab pill ning saevad ja niidavad vahetpidamata – kontrollitud 🙂 aga see lilleaasa-värgi (meadow -style) võõrastamine nüüd ja igavest` – kas see on midagi igiprovintslikku?
“Koli ära, kui ei meeldi, aga ära vingu!”
Tüüpilise haapsallase tüüpiline vastus. Ja nii see linnarahvas pidevalt kahanebki. Jäävad vaid sellised, tüüpilised 😕
jäävadki tüüpilised. Kui kõik hädaldajad minekut teevad, ongi rahulikum.
Jäävad vaid väikelinnale omased tigedad veidrikud.
Ja lambad , mää – määää andke veel vaktsiini , mää määää
Keegi ei sunni siin elama. Mine sinna, kus hing rahu saab, jäta Haapsalu elanikud rahule. Sinu vingumine ei kasvata ühtegi puud, ainult rikub su enda tervist.
Mõttetu urgas
Me oleme siin lihtsad-poisid, puud lähevad hakkesse ja koolimajad purustisse. Meile anti selleks raha, peagi hakkame põlde asfalteerima. Kellele ei meeldi, kolige minema…
rumal tekst