Suvi soosib vabas looduses viibimist ja uute kohtade avastamist – pole paremat aega jalgrattamatkale minekuks. ERGO kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula ja mai alguses jalgrattaga ümbermaailmareisi alustanud Tõnis Milling annavad nõu, kuidas valmistuda, et matk võimalikult hästi sujuks.
Alice Karula sõnul on inimesed juba harjunud sellega, et puhkusele minnes lennukipileteid ostes kohe ka reisikindlustus soetatakse, ent rattamatka planeerides on kindlustus ilmselt viimane asi, millele mõeldakse. „Matk nagu iga teinegi reis nõuab hoolikat ettevalmistust, investeeringuid heale varustusele ja muule vajalikule. Olgugi, et kindlustusleping õnnetusi ära ei hoia, võib see olla suureks abiks, et ootamatult tekkinud rahalised väljaminekud matkalt saadud positiivseid emotsioone ei varjutaks. Olenevalt sellest, kuhu matkaja plaanib minna, on abiks erinevad kindlustusliigid.“
„Eesti siseselt matka planeerides võiks eelkõige mõelda kahele kindlustusliigile: õnnetusjuhtumikindlustusele ja kodukindlustusele. Esimene on abiks juhul, kui matkaja teel olles näiteks kukub või muul moel viga saab – kindlustus aitab katta ravikulud või kompenseerib saamata jäänud sissetuleku selle aja eest, mil inimene tööl ei saa käia. Lisaks võib lepingusse lisada valurahahüvitise, mis on ühekordne kompensatsioon õnnetusjuhtumi korral. Kodukindlustuse puhul on oluline kontrollida, et lepinguga oleks kindlustatud ka kodune vara, mille hulka lisaks paljudele muudele asjadele kuulub jalgratas. See on abiks juhul, kui teie jalgratas või muud kaasa võetud asjad näiteks ära varastatakse,“ selgitas Karula.
„Võttes ette pikema matka, mis viib ka välismaale ja võib sisaldada vahemaade läbimist lennuki või muu transpordivahendiga lisaks jalgrattale, soovitan kindlasti sõlmida reisikindlustuse. Reisitõrkekindlustus võib olla abiks juhul, kui te näiteks planeeritud lennule ei jõua, tervisekindlustus aitab vigastuste või haiguste korral meditsiinikulusid katta ning pagasikindlustus on juhuks, kui ratta või asjadega midagi juhtub. Kindlustuskaitsed tuleks valida olenevalt reisi iseloomust ja marsruudist,“ lisas ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht.
Algajale rattamatkale minejale annab kogenud matkaja Tõnis Milling järgmist nõu:
- Planeeri marsuuti. Vaata, kuhu tahaksid minna, milline on maastik, kus on võimalik telkida jne.
- Alusta päevasest rattamatkast. Siis juba kahepäevane ja kui sulle selline matkamine meeldima hakkab, võta ette pikemad reisid. Alguses ära pinguta üle, tee peatusi ja naudi ümbrust.
- Sõltuvalt matka pikkusest ja maastikust on vaja valida ratas. Eestis on võimalik kenasti tavalise maastikuratta või siis hübriidrattaga matkata, ent pikemale reisile minnes tasub sõiduvahendit juba hoolikamalt valida vastavalt eesootavatele tingimustele.
- Enne matkale minekut tee jalgrattale kindlasti hooldus, et teel olles ei tuleks halbu üllatusi.
- Kui plaanid pikemat kui päevane matk, siis pead mõtlema rohkem ka varustuse peale nagu telk, magamisalus, magamiskott, toidutegemise vahendid, sobiv riietus jne. Valiku tegemisel konsulteeri asjatundjatega ja järgi soovitusi.
- Jälgi ilma. Kui lähed esimest korda sõitma vihma, tuule ja külmaga, siis jääb sulle rattamatkast halb mälestus ja rohkem sa ilmselt ei lähe.
- Rattasõiduga, nagu iga teise spordialaga, kulutad sa energiat. Vaata, et oleks kaasas piisavas koguses toitu ja kindlasti vett. Suvel Eestis ringi sõites saad vett ka loodusest ja lisaks leidub ju marju.
- Kui vähegi võimalik, siis mine esimene kord matkale koos inimesega, kellel on varasem kogemus. Edaspidi võid juba minna ka üksi või olla ise algajatele teejuhiks.
- Kanna kindlasti kiivrit – see on kõige odavam elu- ja tervisekindlustus.
- Naudi teekonda. Jaga elamusi sõprade ja tuttavatega, kes kindlasti järgmine kord tahavad juba sinuga koos rattamatkale minna.
