Nartsissid on tulpide kõrval teised kuulsad keskkevadised lilled, mis lihtsalt peavad igas aias olemas olema. Sorditulpidega võrreldes on neid ka lihtsam kasvatada – sibulad jäävad samale kasvukohale pikaks ajaks, neid pole tarvis üles võtta ja uuesti istutada enne, kui puhmikud on läinud ükskord nii tihedaks ja suureks, et õitsemise jaoks enam ruumi ega rammu ei jätku. Nii nagu tulpidele, sobib ka nartsissidele igasugune keskmine aiamuld, olgu siis veidike liivasem või veidike savisem, veidike kuivem või veidike niiskem, ja kui nad umbes pool päeva ka päikesevalgust saavad, siis ongi juba kõik korras,
Kui räägime nartsissidest, mõtleme enamasti ikka aednartsisse (Narcissus x cultorum), mis on puha hübriidid ja inimkäe aretustöö. Ometi on nartsissid terve perekond (muide, ratsuritähtede kauged sugulased!) ja erinevate allikate andmetel on maailmas olemas tervelt 27–30 eri nartsissiliiki, see tähendab botaanilisi, puhtaid liike, mida on või on olnud võimalik maailma eri paigus looduslikult kasvamas leida.
