Neljandik läänlasi lahkub teisest pensionisambast

Graafika: Regina Lepmets

Teise sambasse pensioni kogumise lõpetab 26 protsenti sellega liitunud läänlastest, mis tähendab, et läänlaste huvi lahkumise vastu on veidi suurem kui Eestis keskmiselt.

Kokku lahkub teisest pensionisambast 2626 läänlast, kes võtavad välja 20 699 267 eurot. Keskmine teisest sambast lahkuv läänlane on 41aastane, kellel on sambasse kogutud 7882 eurot.

Enim lahkub pensionisambast 1988. aastal sündinuid – kokku 120. Vaid üks pensionisambast lahkuja on sündinud aastal 2002.

Lahkujate hulgas on kõige rohkem neid, kellel on teise pensionisambasse kogunenud Läänemaa keskmisest enam kui poole rohkem raha.

Enim, 426 in

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
47 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mõte
3 aastat tagasi

auto kontekstis on siin pigem mõeldud seda, et pole vaja pensionisäästudest kohe uuemat autot osta, vaid käituda ratsionaalselt ja liikuda võimalusel oma autoga mis sul juba on….

nii
3 aastat tagasi

pahn on näiteks auto,mille väärtus langeb kohe kui sa sellega autosalongist välja sõidada.Osta siis parem heas kohas garaaz ja üüri välja, tulevikus müü maha või tükk maad,mille väärtus aastatega ei vähene.See on ikkagi parem kui auto, kallis reis või uus kodutehnika…

DDD
3 aastat tagasi
Reply to  nii

õige, käi jala, autosid pole vaja!

Finito
3 aastat tagasi

Fondihaldurid on oma tööd väga halvasti teinud. Inimestele anti võimalus n.ö jalgadega hääletada ja seda nad ka tegid. Hinnang fondide tulemuslikkusele on antud. Manamise asemel hakatagu tööle.

Uus uudis
3 aastat tagasi

Pangad pidid seda tegu arvesse hakkama võtma olulisel määral uue laenu taotlemisel.

nojah, aga
3 aastat tagasi
Reply to  Uus uudis

mõistlik, see näitab inimese rahaga ümberkäimist. Pank loomulikult kardab ilma jääda oma rahast, kui inimene süüdimatult kõik ära kulutab. Kui suunata II samba raha läbi investeerimiskonto mõnesse indeksisse vms. instrumenti, siis on kindlasti ka pank palju lahkem nähes, et inime teab mida teeb.

nuks
3 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

see peaks nüüd küll selge juba olema et seda raha mis sul sealt pangast välja laenatakse tegelikult olemas ei ole … see lastakse läbi föderaalresevi või euroopa keskpanga rahapressi ja laenatakse sulle välja. Probleem seinsneb selles et seda intressi ei ole sul mitte kuskilt võtta sest seda raha pole trükitudki sellepärast rahvas vaesubki.

nojah, aga
3 aastat tagasi
Reply to  nuks

mis vahet seal on mismoodi see tekitatakse, sina saad ju selle laenu eest midagi teha, kodu osta, auto jms. mis muidu ei õnnestuks ja samamoodi pead sa selle tagasi maksma. Lähed endale kodu soetama ja ütled, et raha pole nagunii olemas, kirjutage aga minu nimele?

juss
3 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

Kodu ei saa osta, maja või korteri saad osta, kodu tuleb ikka ise luua!

hmm
3 aastat tagasi
Reply to  juss

jäi arusaamatuks, mida kirjutati või?

Gustas
3 aastat tagasi
Reply to  Uus uudis

Pankade poolt eriti ülbe suhtumine see laenuga hirmutamine. Kui ma tahan oma 25k välja võtta, siis äkki ei saa laenu? F.u pankurid-minu 25k on see, mitte teie oma, mille pealt igal aastal 4% olete endale võtnud. Ja 20a keskmine tootlikus 3%…tõesti kasulik investeering

nojah, aga
3 aastat tagasi
Reply to  Gustas

Mitte ülbe suhtumine, vaid vaadatakse rahaga käitumisviise. Pensionisammas on ka nagu ikkagi investeering ju. Raha pannakse sisse eesmärgiga seda kasvatada. Kui inimene selle välja võtab ja selle lihtsalt ära tarbib, siis see on ju loogiline, et panga poolt vaadatuna ei ole see inimene teinud just kõige arukamaid otsuseid.

Gustas
3 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

Seal on pankadega fundamentaalne erinevus. Ei aita täna pensionifondi kogutud summa kuidagi kaasa uue laenu saamisele,ei ole tootlikus kuidagi konkurentsivõimeline ega muuda see panga suhtumist kuidagi paindlikumaks

Nimi (vabatahtlik)
3 aastat tagasi

Kuidas küll on meie ajud õnnestunud nii ära pesta, et usume raha võiks kuidagi jätkusuutlikku ühiskonna mudelit asendada? Rahavõim on meile ja kogu end arenenuks nimetavale ühiskonnale nii armsaks saanud, et teisi variante ei tule pähegi. Väärtusi mis seisneksid tasakaalus ja alalhoidlikus eluviisis ei esinda enam keegi. Arvame et looduseadused on kehtivuse kaotanud ja ajalugu lõppenud, Kempleme oma rahapottide manu ega pane tähelegi mis tegelikult toimub.

Kübemeke
3 aastat tagasi

Oo, valgustatu! Selgita meile, pimedatele, mis siis tegelikult toimub?

Nimi (vabatahtlik)
3 aastat tagasi
Reply to  Kübemeke

Jättes praegu kõrvale demograafilised, ökoloogilised jt asjaolud, keskendume rahanduslik ja majanduslikele, siis kuidas tundub, et ühiskonnad kulutavad neljandiku või kolmandiku jagu rohkem kui teenitakse? Ja sellele ei tulegi lõppu, sest kärpida ja kokku hoida pole enam võimalik, kõik peab kogu aeg kasvama. Põhimõtteliselt seda ju see rahatrükk ja riigilaenuralli tähendab. Pange see näiteks eraettevõtte või pere eelarve konteksti, siis saab aimu mis toimub. Elatakse usus, et on leiutatud majanduslik igiliikur. Kuidas see loodus ja majandusseadustele võiks vastata?

hmm
3 aastat tagasi

Kas te mõtlete erinevate riikide välisvõlgasid skp´ st arvestatuna? Sellisel juhul on vastus lihtne. Riigiaparaat on liiga kulukas ning pension, kui selline püramiidiskeem vajab pidevat kompenseerimist. Poliitikud süüdistavad pidevalt eelmisi valitsusi eelarve aukude tekitamises, aga tegelikult ei taha võimul olevad ise ka ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta, nii see pidev laenamine toimubki. Kõik taandub võimu- ja rahaahnusele. Suurt restarti oleks vaja, aga seda ei saa juhtuma arvatavasti.

nojah, aga
3 aastat tagasi

süüa on ju vaja, kui linnakorteris elad, siis kardulat väga ei kasvata ja siinkohal tulebki raha vajadus mängu. Sööki vajab inimene mitu korda päevas

Nele S.
3 aastat tagasi

Läänlased on tänulikud EKRE-le ja eriti Martin Helmele, kes selle reformi läbi surus, aitäh, Martin! Raha vabaks!

Einojah
3 aastat tagasi
Reply to  Nele S.

See oli siiski Isamaa erakonna valimislubadus. EKRE oli seda toetamas ja peale seda, kui Isamaa sai oma tahtmise, loobusid nad EKRE erakonda toetamast. Rahva mälu tuleb värskendada aeg ajalt, muidu tekivadki taolised legendid nagu kommenteerija Nele S. siin kirjutas. Olgem faktides ikka täpsed ja ärge laske emotsioonidel seda rikkuda!

Fakt
3 aastat tagasi
Reply to  Einojah

Martin Helme SURUS LÄBI selle reformi, algatus oli Isamaa poolt.

hmm
3 aastat tagasi
Reply to  Fakt

surus läbi? Kui üks inimene suudaks nii olulisi asju üksi “läbi suruda”, siis oleks meil ammu pärisorjus. See ikka riigikogus hääletati 101 tegelase poolt nii.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  Nele S.

Teil on ka selline väär arusaam ja samas suur kompliment Hr Helmele, et üks mees suudab riigis asju muuta! Väga kõva tegija sellisel juhul! Respekt!

juss
3 aastat tagasi
Reply to  Nele S.

Ega Mart ja Moonika kehvemad pole!

uskmatu-toomas
3 aastat tagasi

Riik paneb,riik annab aga tegelikult tulevad need lisarahad tänaste pensionäride arvelt !
Üks surnult sündinud ja omal ajal kõvasti promotud Nestori ja kompanii reform.Nüüd Heiki peaksid sina osalema nende kuritahtlikult pankade poolt sisse kaseeritud fonditasude kompenseerimises ?

Noor penskar
3 aastat tagasi

Mida ma enam ootan,35€ iga kuu,parem võtan oma 15 tonni kohe välja.

eks
3 aastat tagasi

kõige rumalam otsus oleks see raha mingi pahnale ära kulutada…..

kosti
3 aastat tagasi
Reply to  eks

aga, mis on pahn?

see, et
3 aastat tagasi
Reply to  kosti

ajas väärtust mitte kasvatav ese võibolla!

nojah, aga
3 aastat tagasi
Reply to  eks

see on selline libe tee küll. Võtad raha välja, maksad võlad ja ostad midagi uuemat endale. Mõne aja möödudes jäävad uued asjad vanaks ja tahaks uusi, võtad laenu, aga enam pole sammast millest need laenud ära kustutada, ise jääd vanemaks ja tööpakkumised vähenevad ja jaksu ka pole ehk niipalju enam. Hakkavadki tumedad pilved kogunema.

Majaomanik
3 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

Kui oled eluaeg tööd teinud siis igal vähegi tegijal peaks midagi kogunenud olema!

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  Majaomanik

peaks, aga uuringutele tuginedes saab väita, et kõvasti üle poolte eestimaalastest leibkondadel ei ole rahavarusid isegi niipalju, et kuu aega toime tulla , kui sissetulekuallikas peaks kaduma

Para Doks
3 aastat tagasi

Tänane tarbimispidu tähendab, et riigi kulud sotsiaalabile tõusevad tulevikus lakke.

Varoona
3 aastat tagasi
Reply to  Para Doks

Kukkus rubla, kukkus kroon- arvad, et euro on igavene. Ajalugu näitas, et endisest hoiusest, mille eest sai endale lubada nii mõndagi, on alles jäänud ainult paber. Vahet pole palju sul seda paberit on, on see lihtsalt paber. Kellele meeldib toita fondihaldureid, palun väga, see väga õilis eesmärk. Mina eelistan elada, mitte mõelda selle peale, kuidas vanaduses tablette osta.

orjanduslik kord
3 aastat tagasi
Reply to  Varoona

ma lisaksin siia et juba staalini ajal oli plaan tööpäeva lühendamine kuuele stunnile seoses elektriditseerimise ja tehnoloogia arenguga. Sellest ajast saadik on tehnoloogiline võimeksu kasvanud sadu kordi. Nüüdseks on aga tekkinud palgavaeste kiht kes teevad 8 ja enam tundi päevas tööd ja sellest jääb perkonna ülalpidamiseks väheks

Para Doks
3 aastat tagasi

Palgavaesusega on nii ja naa. Suurperedel võib tõesti kitsas olla. Samas on küllalt neid, kelle meelest on vähegi NORMAALNE omada peres kahte liisitud autot, elada kinnisvaralaenuga soetatud uuselamus, paar korda aastas käia kogu perega soojal maal jne. Ehk et elatakse üle võimete, kuid süüdistatakse palgavaesust.

juss
3 aastat tagasi
Reply to  Varoona

Mida lähemale vikatimees jõuab, seda vähem tahad surra! Sinusuguseid klemme on olnud varem ja on ka tulevikus, aga kui minekuaeg on käes, ei ta te kuhugi minna!

Para Doks
3 aastat tagasi
Reply to  Varoona

Kui säästud on paigutatud aktsiatesse, siis omad tükikesi ettevõtetest, s.t su vara väärtust ei mõjuta inflatsioon, pole oluline mis valuuta parasjagu käibel on jne. Kogu läänemaailma pensionisüsteem põhineb investeerimisel. Kas saksa ja soome pensionärid elavad seetõttu halvasti?
Kas sa ei karda, et vanemas eas sul polegi millegi eest tablette osta?

Nii on
3 aastat tagasi
Reply to  Para Doks

Mida rumalam rahvas, seda lihtsam on nendega manipuleerida. Võta pea p…..st välja ja hakka ise mõtlema.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  Varoona

Jah, aga kui oled fondihaldurist edukam investeerija, siis muidugi. Teie tekstist jääb aga mulje, et homne päev üleüldse tegelikult ei koti. Kui Läänemaal sambast lahkujad kõik sellises stiilis mõtlevad, siis on oodata mõnekümne aasta pärast väga väga vaeseid vanakesi.

Kaastunne
3 aastat tagasi
Reply to  Agu

Fondihalduritel on vesi ahjus. See ongi raha välja võtjate hirmutamise ja tulevase vaesusega ähvardamise tegelik põhjus.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  Kaastunne

Sellepärast ei peaks küll nüüd muretsema, sest need nn. fondihaldurid elavad väga hästi edasi. Need tegelased on rahateemadega igapäevaselt seotud, sinu kopikas teda vaeseks ei tee. Tahtsin lihtsalt seda öelda, et kui sa oma raha ära kulutad, siis ei ole sinul ka seda ju.

pseudo
3 aastat tagasi
Reply to  Para Doks

See on igaühe OMA raha, mida kätte küsitakse. Kas riik hakkab tulevikus maksma sotsiaaltoetusi või talutavamat pensioni, on hoopis teine küsimus.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  pseudo

see reform tehti omal ajal just sellepärast, et ei oleks nii suur vaesus pensionipõlves, kui muidu oli. Selge, et oma raha on see, kuid kas inimene, kes selle oma raha praegu välja võtab on ka natukene rahatarkust õppinud? Kui teleka ostmiseks ja iphone jaoks välja võetud, siis on selge ju, et vanadus paistab vaesusepiiril elamist. Loota, et riik kuskilt järsku parema pensioni välja võlub, siis see on jama. Inimene peab ikka aru saama, et ainuke päästerõngas, et pensionipõlves vähemalt sama elatustase säilitada, peaks ikka ise koguma ja kasvatama oma rahanatukest. Kui II sambast paremat tootlust ei oska ise leida, siis… Loe rohkem »

nei velt
3 aastat tagasi
Reply to  Agu

hahahaaa….et siis summa mis kulub teleka või telefoni ostmiseks aitaks mind pensionärina vaesusest välja! hahahaaaaaaa………..

nojah, aga
3 aastat tagasi
Reply to  nei velt

milline on siis teie nägemus, et pinsipõlves paremini elada? Võtta sambast raha välja ja ära kulutada?

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  nei velt

Küll pensionipõlves näed, et ka 50€ on väga suur raha, aitab vägagi, kui ainult kuskilt saaks selle lisaks.