Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu tulemused näitavad sel nädalal taas koroonaviiruse leviku kasvu. Kõige enam on viirusekogused suurenenud Lõuna- ja Lääne-Eestist kogutud proovides.
Kui eelmisel nädalal andsid analüüsitulemused lootust, et viirusekogused hakkavad kahanema, siis sel nädalal on suure koroonaviirusesisaldusega proove isegi rohkem kui kahe nädala eest. Uuringu juht, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tõdes, et eelmisel nädalal tekkinud lootus olukorra paranemisele oli ennatlik. „Viirusekogused on kasvanud kogu Eestis, mistõttu on kindlasti mõistlik praegu kehtivate piirangutega jätkata,“ ütles Tenson.
Sellest nädalast on reoveeuuringu tulemusi kajastaval kaardil suuremate linnade kõrval näha ka väiksematest asulatest võetud proovide tulemused. Kui suuremate linnade analüüsid peegeldavad ööpäeva jooksul puhastisse jõudnud vees leiduva viirusekoguse keskmist tulemust, siis väiksematest asulatest on võetud punktproovid, mis kajastavad viirusekogust reovees proovivõtu hetkel.
„Punktproovid on kergesti mõjutatavad sellest, kas nakatunud inimesed on proovivõtu paiku kasutanud tualetti. Seega on oluline vaadata väiksemate asulate tulemusi mitme nädala võrdluses, et hinnata, kas nakatunuid võib juurde tulla või on puhang vaibumas,“ selgitas Tenson. „Punktproovides võib tõenäoliselt usaldada viiruse olemasolu kinnitavat tulemust. Samas ei pruugi viiruse puudumist näitav ühekordne proov alati tähendada, et asulas nakatunuid ei ole,“ selgitas ta.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuring on Terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Ilmselgelt ei käi kõik inimesed, kes tegelikult peaksid, testi tegemas. Jõuaks suurem hulk inimesi testimisele, oleksid igapäevased numbrilised näitajad Läänemaal veel kõrgemad. Siis klapiks seos reoveeuuringutega veel rohkem.
Meie seas on koroonapositiivseid inimesi rohkem, kui testimisele jõuab. Kuigi… positiivne või mitte- mõni ei usu siis ka, et maadleme ülemaailmse tervisekriisiga.
Tore, et sellest uuringust on välja jäätud “kohaliku tähtsusega objektid”.
Selles kirjutises on kenasti kajastatud, MIKS “kohaliku tähtsusega objektide” andmete tulemustest ei saa mingit üldistust teha – üksiku proovi võtmisel kuskil “objekti” kanalisatsioonist sõltub tulemus proovi võtmise ajahetkest ja võib näidata mida iganes (analüüsiks võis sattuda kartulikeeduvesi, mitte kerest läbi käinud kartulid).
Tuleb õpilased jälle kooli saata, siis saab rekordeid?