Läheneva naistepäeva ootuses hakkab süda kiiremini põksuma isegi mõttest, et on põhjust endale lubada üks tükike šokolaadikooki. On ju tegemist tähtsa päevaga ja millal siis veel, kui mitte 8. märtsil, rahvusvahelisel naistepäeval. Aastakümneid tagasi tulid mehed sel päeval koju kergelt svipsis ja õrnalt longu vajunud nelkidega, vähemalt mul on kusagil mälusopis nii meeles toonane naiste meelespidamisviis. Veel eelmise sajandi lõpus vonklesid 8. märtsil pikad järjekorrad Viru tänava lillekioskite juures Tallinnas. Müüdud nartsissi- ja tulbimahud olid meeletud, ületades igal aastal uudistekünnise naiste ülistamises.
pealkiri sellel lool. Sisu a la heietusi nöuka ajast.
Ega ei julgegi lilli viia, 27 aasta pärast äkki süüdistatakse ahistamises.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal. Siis viisin Maiele lilli ,peale seda on rahu ja vaikus õnneks:)
Naised olid siis vene ajal tublimad ka ja väärisid rohkem lilli. Täna on neist saanud võitlevad feministid kelle pärast on pool maailma hukka läinud ja kes tahaks neile lilli kinkida!
See pole ju ometigi naiste süü, et sa ise saamatu oled!
Jutt on NAISTEST, mitte ‘sa ise’-st….
No m54 pole eriti mees ka enam.