Juba teist aastat järjest kogunes Reigi pastoraadi juurde, mida teatakse olevat Eesti hümni sünnikodu, hiidlasi ühiselt hümni laulma. Tänavu oli eestlauljaks oli Reigi külast Endrik Üksvärav koos perega: Kristel, Ott Marten, Johan ja Luukas.
Hiidlased on vabariigi aastapäeval Reigi pastoraadi juures hümni laulmisega algatamas uut kommet. Üks kord on juhus, kaks korda on juhuste kokkusattumine, kolm korda, siis on harjumus. Sellest tõdemusest lähtudes võib alles tuleval aastal öelda, et hümni ühislaulmine selle sünnikodus on muutunud traditsiooniks, ühiselt hümnilaulmine oleks seega kombekas.
Täna keskpäeval algas Kõrgessaare vaba aja keskuse eest Eesti vabariigi aastapäeva matk, kella üheks oli seltskond jõudnud Reigi pastoraadi juurde ning seal, hümni sõnade sünnikohas, algaski Üksväravate eestlaulmisel hümni ühislaulmine.
Patriootlik laul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Laulu sõnad kirjutas ärkamisaja üks juhte Johann Voldemar Jannsen. Talle oli kirjutamisel eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul “Hioma – ehk issamaa laul”, limlle ta lõi ilmselt juba aastatel 1865–1867.
Hiiumaa ajaloolane Urmas Selirand teab rääkida, et 1867. aastal Hiiumaa esimesel laulupeol Leigri Murro körtsi öuel lauldi seda laulu Hiiumaa hümnina ja Rinne sönadega.
Eesti iseseisvumise järel sai Jannseni sõnadega meloodiast Eesti hümn. Eesti ja Soome ning ka Liivi hümni viis on sama ja nii on Reigi pastoraat Eesti hümni sõnade sünnikohana eriti sümboolne, sest selle koha on “suureks kirjutanud” Soome-Eesti ühiskirjanik Aino Kallas.
Hiiumaal algas Eesti sünnipäev täna hommikul kell 7.39 Kärdla Keskväljakul piduliku lipuheiskamisega, ennelõunal kogunenti Poisi juurde ning keskkpäeval algas Kõrgessaares aastapäevamatk, mis päädis kell üks pärastlõunal Reigi pastoraadi juures hümni ühislaulmisega.
Fotod: Urmas Lauri
