3

Läänemaa jäi kahe järve võrra vaesemaks

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Sutlepa meri on tegelikult muutunud järveks. Foto: Urmas Lauri

Keskkonnaministeerium uuendab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, sest 2012. aastal valitsuse kinnitatud nimekiri ei vasta enam praegustele oludele, Eesti pinnalt kaob ajalukku 28 järve, neist kaks – Paslepa järv ja Mägeri järv asuvad Läänemaal.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Hendrik Põldoja sõnul tuli mitmed veekogud nimekirjast välja arvata, sest looduses ei ole need enam eraldi veekogudena eristatavad. „Mõni on tänaseks kinni kasvanud või soostunud, mõni on hävinenud paisu purunemise või allalaskmise tõttu, mõned jõel paiknevad paisjärved ei ole enam aga jõest eristatavad,“ ütles Põldoja pressiesindaja teatel. “Samuti on nimekirja täiendatud nende veekogudega, mida varem nimekirjas ei olnud, kuid mis vastavalt veeseaduse kriteeriumitele peaksid avalikult kasutatavad olema.”

Nii on nimekirjast eemaldatud näiteks Lehetu järv Harjumaal ja Kuusikjärv Hiiumaal, Paslepa järv ja Mägeri järv Läänemaal.

Uue veekoguna on aga nimestikku lisatud näiteks endisel karjääri alal asuv Rummu järv Harjumaal.

Keskkonnaministeerium saatis avalikult kasutatavate veekogude täpsustatud nimekirja kooskõlastusringile. Ettepanekuid ja märkuseid palub ministeerium esitada 9. märtsiks.

Paslepa järv. Kaart: maa-amet

Järved, mida enam pole

  • Lehetu järv (Harju maakond), Kuusikjärv (Hiiu maakond), Vasavere Mustjärv (Ida Viru maakond), Paslepa järv ja Mägeri järv (Lääne maakond), Nõvajärv (Lääne-Viru maakond), Sahkri järv ja Rebastemäe järv (Põlva maakond), Viltina Roolaht ja Raka järv (Saare maakond), Pupastvere järv ja Kentsi järv (Tartu maakond), Mustjärv (Valga maakond), Väike Kaugjärv (Võru).

Paisjärved, mida enam pole

  • Joaveski paisjärv (Harju maakond), Vendelini veskijärv (Jõgeva maakond), Laastre paisjärv ja Tuudi paisjärv (Lääne maakond), Arkna paisjärv (Lääne Viru maakond), Kiviküla paisjärv ja Sahkri paisjärv (Põlva maakond), Maidla paisjärv (Rapla Peedu paisjärv ja Lõve paisjärv (Tartu maakond), Sarapuu paisjärv (Valga maakond), Nahkle paisjärv ja Veski paisjärv (Viljandi maakond) ning Seveli paisjärv (Võru).

Vooluveekogude nimistust on välja arvatud Uulu kanal, sest andmete täpsustamise käigus on selgunud, et tegu on Ura jõe alamjooksuga. Samuti on välja arvatud Lidva jõgi , mis ei asu Eesti piirides.

Samas on nimekirja täiendatud nende veekogudega, mida varem nimekirjas ei olnud, kuid mis vastavalt veeseaduses sätestatud kriteeriumitele peaksid avalikult kasutatavad olema.

Uued veekogud

  • Endisel karjääri alal asuv Rummu järv Harjumaal, Kõpu tiik ja Aidu ehk Kivioja järv Jõgevamaal, Suur Saarjärv ja Väike Saarjärv Võrumaal ning Kabina järv Tartumaal, Lokuta paisjärv Järvamaal.

Järvi on Eestis hetkel kokku 657, paisjärvi 207 ja vooluveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kraave 499.

Avalikult kasutataval veekogul on lubatud supelda, harrastada veesporti, liikuda jääl, võtta vett ning püüda kala. Kallasrada on sellistel veekogudel samuti avalikuks kasutamiseks – veekogu ääres viibimiseks ning kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.

Allikas: keskkonnaministeerium

Järved

Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%.

Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised.

Suurimad Eesti järved (Keskkonnaregistri andmetel, 25.04.2018):

  1. Peipsi-Pihkva järv – 354 307,0 ha
  2. Võrtsjärv – 26 919,1 ha
  3. Narva veehoidla – 10 587,9 ha
  4. Ülemiste järv – 944,4 ha
  5. Saadjärv – 723,5 ha
  6. Suurlaht – 539,5 ha
  7. Vagula järv – 603,3 ha
  8. Veisjärv – 480,7 ha
  9. Ermistu järv – 449,5 ha
  10. Paunküla veehoidla – 420,2 ha

Sügavaimad Eesti järved (Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel, 25.04.2018):

  1. Rõuge Suurjärv – 38,0 m
  2. Väiku-Palkna järv – 31,9 m
  3. Udsu järv – 30,2 m
  4. Tsolgo Mustjärv – 29,7 m
  5. Uhtjärv – 27,6 m
  6. Valgjärv (Koorküla Valgjärv) – 26,8 m
  7. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv) – 26,0 m
  8. Piigandi järv – 25,3 m
  9. Saadjärv – 25,0 m
  10. Vellavere Külajärv – 25,0 m

Allikas: keskkonnaagentuur

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Eduard
Eduard

Läänemaal on lkõik jätved kallid. Ega Läänemaa pole Soome, kus igal Akil ja Pekkal oma järv on.

Eduard
Eduard

No kurrat. Rahad kokku ja teeme tammi vahele .

En.
En.

Mina tean Läänemaal Mägari järve (Mägari küla järgi). Kunagi sai sealt alguse Haapsalu raudteejaama veevõtu trass. Mis ajast ja alusel Mägarist Mägeri tehti, jääb arusaamatuks. Transkriptsiooniviga kuskil kõrgel-kaugel ministeeriumis?

wpDiscuz