4

Tiit Salumäe: mida tähendab Tartu rahu minule?

President Lennart Meri ütles aastal 1995: „Tartu rahu 1920 on Eesti sünnitunnistus. Me ei loobu kunagi selle rahulepingu põhimõtetest. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis ja nii tundlik eestlastele.”

2001. aasta Tartu rahu 81. aastapäeva aktusel ütles Meri: „Täna 81 aastat tagasi sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. See lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja, milles Eesti oli kaotanud 3588 meest ja ligi 14 000 mehe tervise, kuid võitnud oma iseseisvuse. /- – -/ Eesti võttis enesele suure vastutuse maailma ees, tunnustades esimesena Nõukogude Venemaad. Ning vastupidi, Nõukogude Venemaa võttis endale kohustuse tunnustada igavesteks aegadeks Eesti Vabariiki kui iseseisvat rahvusvahelise õiguse subjekti.”

Mulle on väga oluline, et selle lepinguga leidis tunnustust seesama riik, mille kodanik ma olen täna. Tartu rahu tähendab Eesti riiklikku järjepidevust. 2. veebruar 1921 on Eestile sama oluline päev kui 24. veebruar 1919.

Sel aastal ei saa me kahjuks seda päeva tähistada nii pidulikult nagu viimastel aastakümnetel. Jätkuvalt leviv viirus paneb piirid meie avalikele üritustele, aga saame ikka kokku nii nagu varemgi kell 18 Haapsalu lipuväljakul.

Noorkotkad ja kodutütred süütavad 101 küünalt. Vahel on 2. veebruaril puhunud nii kõva tuul, et küünlad ei taha põlema jääda. Olen siis meie noori lohutanud, et ega kõikidel neil aastatel olegi me saanud nautida Tartu rahu tegelikku vilja.

Me ei tohi unustada, mis oli rahu hind, milline oli olukord 96 aastat tagasi. Lõppes 431 päeva kestnud kurnav sõda, mis nõudis Eesti rinnetel 5000 langenut. 10 protsenti rahvast oli rindel ja võitles Eesti vabariigi eest.

Rahu ei tulnud kergelt ei sõjas ega diplomaatias. Haapsalus on meil eriline põhjus meenutada Jaan Poskat, Tartu rahu suurt autorit. Poska läbirääkimised Londonis ja Pariisis ei õnnestunud ning tal tuli tõdeda, et suure Venemaa vastu ei lähe Eesti eest tulle ükski lääneriik. Soome välisminister Rudolf Holst teatas: „Soome ei pea võimalikuks tervitada rahuloluga eestlaste ja bolševike vahelist rahu.”

4. detsembril sõitis Poska Tartusse ja hakkas ette valmistama rahuläbirääkimisi. Tütar Xeniale kirjutas ta: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.”

Toimusid ägedad vaidlused, Poska iseloomustas olukorda ja vastas küsimusele, kas teda enamlastega vaidlemised ei ärrita: „Ja kuidas veel! Sees otse kees – aga kas ma tohtisin seda neile näidata?” Poska püüdis toetuda mitte ainult loogikale, vaid ka asjatundmisele, ja lõi enamlasi nende eneste seadustega, mida ta tundis paremini kui vastaspool. „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700aastases ajaloos – täna esimest korda määrab Eesti ise oma tuleviku saatust,” ütles Poska pärast rahulepingule allakirjutamist Eesti delegatsiooni liikmeile.

Rahuleping andis meile õigused ja kohustused. Lepingu sisu ei ole ühe poole diktaat teise suhtes, vaid vastastikune tunnustamine. Jaan Poska ütles oma viimases kõnes Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920, vähem kui kuu aega enne surma: „Rahulepingut tuleb hinnata kahest: esiteks, kas rahuläbirääkimised ja rahuleping ise said ka parajal ajal tehtud ja kas ei olnud meil mitte tarvilik veel sõda oma riikliku iseseisvuse kaitseks edasi pidada, teiseks, kas rahulepingu sisu vastab meie riigi huvidele. Rahulepingu sisu: iga rahulepingu eesmärk peaks olema luua üht kindlat, ausat ja õiglast rahu.” Rahulepingu ratifitseerimisel ütles Jaan Poska: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.”

Täna austame kõiki läbi okupatsioonide ja sõdade Tartu rahu tõelise eesmärgi eest võidelnuid. Meenutame neid kümneid tuhandeid kaasmaalasi, kes on andnud oma elu sõdades, küüditamistel ja suurpõgenemisel. Eesti rahvas hoidis Tartu rahu eesmärke nii kodumaal kui ka välismaal, ihkas rahu ning palvetas rahu pärast.

Minu arvates on kahetsusväärne, et siiani pole suudetud alla kirjutada Eesti ja Venemaa piirilepingut. Loodan, et uus valitsus suudab siin astuda sammu edasi. Ei maksa unustada, et riigipiiri määramine on vaid üks punkt Tartu rahulepingust. Tartu rahu oli ja on Eesti diplomaatia suurvõit, mis tagas ja tagab eesti rahvale eneseteostuse riigina.

Mida tähendab rahu minu ja sinu jaoks? Praeguses olukorras peame sellele väga tõsiselt mõtlema. Kinnitan, et igaüks saab anda oma panuse, et võime elada turvalises ja heas keskkonnas. Vihkamise õhutamisel ei tohiks olla meie ühiskonnas kohta!

Rahu on heebrea keeles „šalom”. Heebrea keeles koosneb sõnatüvi kolmest konsonandist. „Šalem” tähendab „ole tervik, täielik”. Sellest tüvest tuleb sõna „rahu”. Kui keegi küsib heebrea keeles: „Ma šlomcha?” („Mis on sinu rahu?”), siis tegelikult küsib ta, kas oled tervik, ühes tükis. Tavalise heebrea tervitussõna „šalom” („ole terve”) tüvi on „šalem”, mis tähendab täielikult tervikuna olemist. Kui oled ühes tükis tervik, siis järelikult on sinuga kõik hästi ja sul on rahu.

Eesti keeles ütleme samuti „tere”, „ole terve”. Sellel mõistel on eriline tähendus ka nüüd, kui mure tervise pärast paneb inimesed muretsema. Ole terve! See on soov nii igale inimesele, meie armsale Eestile kui ka naabritele ja kogu maailmale.

Soovin tarkust ja armastust, tasakaalukust ja järjekindlust. Tartu rahu on kord kätte võidetud, aga me ei tohi loorberitele puhkama jääda.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Tartu rahuga saime me endale Eestlastele oma riigi mis kestis kuni Pätsu diktatuurini ! Siis algas periood kus koogutati Moskva poole,siis Berliini poole,siis jälle Moskva poole ja täna jällegi Berliini poole kooskõlastatult muidugi suure valge isaga !

Hea Okkupant
Hea Okkupant

´´Rahu on heebrea keeles „šalom”.´´ – Muidugi, jesus krist ja tema jõuk 12 apostlid – kõik olid etnilised juudit, paavst peab oma peremehe keel teada. Mis puudub rahulepingu itse, see oli reetmine igas nurkas vaadates, aga 20 aastad ilma sõda ka ei ole vähe, kommunistid said lõppude lõppuks kingaga tagumiku alla, aga Eesti elab edasi..

jah
jah

venemaa tunnustas meie riigi piire, aga nahahoidjad müüvad

variser
variser

ikka võid leiva peale ja seda, et saaks ruttu verega võidetud narvatagusest ja petserimaast lahti

wpDiscuz