Erinevalt kevadest, on suuremad majandussektorid suutnud vaatamata viiruse teisele lainele näidata üllatavalt häid tulemusi. Nii näib majandus kohanevat koroonaviirusega olenemata sellest, millal vaktsineerimine massideni jõuab.
Jaekaubanduses pole tõelist kriisi olnud
Kuigi koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on käivitunud aeglaselt ja nakatumisnäit lööb aina uusi rekordeid, siis on ettevõtlussektorist saabuvad uudised pigem positiivsed. Esmaspäeval avaldatud andmed novembri jaemüügi kohta näitasid, et koroonaviiruse laialdasem levik pole suutnud eestlaste huvi ostlemise järele vähendada. Nimelt kasvas jaekaubanduse mahuindeks, kust hinnamuutuse mõju eemaldatud, 2019. aasta novembriga võrreldes 6%. Pea sama kiire oli jaekaubanduse kasv ka septembris ja oktoobris. Nii jäi vaatamata suurele kriisile ilmselt ainsaks kuuks, mil müük jaekaubandusvõrgus vähenes, eelmise aasta aprill. 2020. aasta 11 kuu jooksul tõusis jaekaubanduse müügimaht 3%. Pole paha, arvestades, et Eesti sisemajanduse kogutoodang mullu umbes samavõrra vähenes.
Jaekaubanduse tugeva tulemuse taga on mitu head põhjust. Esiteks – kui reisida ei saa ja kõrtsis käia ei tohi, siis kuidagi peavad inimesed ju raha kulutama. Teiseks – võib julgelt öelda, et osal kaubandusest on läinud hästi mitte vaatamata koroonaviirusele, vaid just koroonaviiruse tõttu. Näiteks „muudes spetsialiseeritud kauplustes“, mille alla loetakse muuhulgas elektroonikakauplused, raamatupoed ja spordiärid, kasvas müük mullu pea viiendiku võrra. Ilma sunnitud kodukontorita oleks raske sellist huvi koduelektroonika ja uute jooksutossude järele põhjendada. Kolmandaks – ehk veel kõige olulisem on see, et töötus ja palgakärped on puudutanud siiski väikest osa ühiskonnast ja tarbijakindlus pole seetõttu liialt nõrgenenud. Ent mis saab edasi? Kui ettevõtlussektori majanduslik kindlustunne olnud viimastel kuudel paranenud, siis tarbijakindlus on pigem tegemas vähikäiku. Uute piirangute tõttu on halvenenud ka olukord tööturul, mis negatiivset sentiment võimendab. Siiski ei võta tööpuudus ilmselt laialdasi mõõtmeid ja valdav enamus ostjaskonnast jätkab julget tarbimist ka uuel aastal.
Teine laine pole tööstuse väljavaadet halvendanud
Kuigi tööstus pole taolist ostubuumi kogenud, siis on ka seal seis vähemalt rahuldav. Novembris oli töötleva tööstuse tootmismaht küll protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal, ent see vahe on marginaalne. Aasta lõikes piirdus töötleva tööstuse toomismahu langus 6%, mis asjaolusid arvesse võttes pole halb tulemus. Võrdluseks kukkus suure tööstusriigi Saksamaa töötleva tööstuse toodang 2020. aasta esimese 10 kuu jooksul 12%. Sama seis on teistes suurriikides: Itaalias langes tootmine 14%, Prantsusmaal 13% ja Hispaanias 12%. Teisalt meie lähiregioonis on suudetud ka vähemaga hakkama saada. Näiteks Soomes, Lätis ja Leedus piirdus töötlevas tööstuse langus 3%.
Kuigi sügiskuudel on tööstuses tulemused paranenud, siis on selle sees eri tööstusharude käekäik küllalt erinev. Suurematest sektoritest tegi 2020. aasta teises pooles väga tugeva tõusu elektroonikatööstus, mille toodete järele on koroonapandeemia nõudlust tublisti suurendanud. Kui novembris suurenes haru tootmismaht 16%, siis eelnevalt oktoobris lausa 23%. Teisalt ei ole sektoris tegutsevate ettevõtete arv kuigi suur ja ka loodav lisandväärtus jääb alla paljudele teistele tööstusharudele. Ent väga hästi on läinud ka Eesti majanduse jaoks äärmiselt olulisel puidutööstusel. Novembris küündis sektori tootmismahu kasv lausa 9% lähedale ja oluliselt halvemad polnud ka eelnevad sügiskuud. Aasta lõpus tehti väga häid tulemusi ka pisut väiksemates harudes nagu keemiatööstus ning haagiste ja mootorsõidukite tootmine.
Suurtest tegevusaladest on tööstustoodangu kasvu oluliselt allapoole tõmmanud ettevõtete investeerimisvalmidusest sõltuvad metallitööstus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kuigi ka puidutööstus on väga sõltuv Põhjamaad ehitusturu tervisest, siis tundub, et lõhe jookseb siin väikesemahulise elamuehituse ja suurte ehitusprojektide vahel, mida praeguses keskkonnas võetakse ette varasemast vähem. Metallitööstuse jaoks on kindlasti probleemiks ka olulise tellija naftatööstuse madalseis. Üllatavalt on koroonapandeemia algusest saadik olnud languses ka väga olulise toiduainetööstuse tootmismaht. Novembris süvenes seal langus veelgi. Et samasse aega jääb ka viiruse leviku laienemine, võib seda seostada ehk majutus- ja toitlustussektori nõudluse kahanemisega?
Tööstussektor on optimistlik kõikjal
Kõigele vaatamata on tööstusettevõtted tuleviku osas optimistlikud. Detsembris tugevnes tööstussektori kindlustunne veelgi, tõustes sellega viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Sarnased trendid on jälgitavad ka mujal maailmas. Markit PMI euroala riikide tööstusettevõtete ostujuhtide indeks tõusis detsembris üle 55 punkti taseme, mis on kõrgeim näit alates 2018. aastast. USAs jõudis sama indikaator lausa 57 punkti juurde, mis on parim tulemus alates 2014. aastast. Vaktsineerimise algus on nihutanud fookuse hetkeolukorralt juba homsesse päeva, kus oodatakse piirangute lõppemist ja majanduse paisu tagant välja pääsemist, mida võimendab varasem kõrge säästmismäär ja valitsuste ning keskpankade helded abipaketid.
Majandus kui selline on likvideeritud. See toimub just meie silme all, et kaubad asenduvad millegi laadsete toodetega, toit mis ei toida (vajab täiendamist igasuguste lisanditega), mehaanika, elektroonika vm mis ei tööta korralikult kauem kui mõni aasta(kui sedagi), riie või jalats mis ei kesta(vaevalt jõuad selle omaks võtta kui tükid taga) jne. Märksõnaks on ühekordselt kasutatavad asjad, kohati on nad muutunud juba mitte ühegikordselt kasutatavaiks. Seda majanduse laadset toodet stimuleeritakse määratu hulga raha laadse raha ringlusse paiskamisega, asutuste poolt kelle palgalised agitaatorid raporteerivad meile uutest edusammudest ……ismi (helge tuleviku) ülesehitamise rindel.