Nii maailmas kui ka Eestis on üsna märkamatuks jäänud septembri lõpus Armeenia ja Aserbaidžaani vahel puhkenud sõda Mägi-Karabahhis.
Rahulikumal ajal oleks plahvatusohtlik konflikt, millesse on segatud ka Venemaa, Türgi, Iisrael ja Iraan, püsinud pikalt esiuudiste seas. Ent Covid-19 teise laine tõus, presidendivalimised USAs ning tormilised kodumaised sündmused on Mägi-Karabahhi suuresti varjutanud. Ometi tõstatavad sealsed lahingud mitu küsimust, millele õigesti vastamine on oluline ka Eesti kaitsevõime seisukohalt.
Sissejuhatuseks rõhutan, et hoidun hooleg
Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.
Kommenteeri
Aga kui maailmas kõik rahvad panustavad järjest suuremat raha riigikaitsesse, siis saab selle etenduse esimeses vaatuses püsse seinal liiga palju olema, et uskuda, et viimases vaatuses nad kõik pauku tegema ei hakkaks.
ostetud 13 korea liikursuurtükki on juba vanaraud, selle raisatud rahaga oleks võinud tõsta hoopis hambaravi hüvitist hambutu rahva tervise raviks
Kes ei raatsi toita oma armeed, toidab varsti võõrast ehk militaarkulutused olid, on ja jäävad. Kuid, kui me ei panusta piisavalt, OMA kaitsevõimesse, on varsti riigikeeleks vene keel ning rahvas jääb hambutuks endiselt.
nägime kuidas prantsuse sõdurid rahulikult pealt vaatasid kui rahvast veristati
on ammu okupeerinud el, kelle seadused on eesti suhtes ülimuslikud, mingit iseseisvust pole , ainult ähvardused brusseli poolt ja rahva üldine pe.ereerimine, riigikeel on juba inglise.
Aga teistpidi oleksime ammu juba seltsimees Putini “kaitse” all