Juhtkiri: unistus Haapsalu raudteest

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Teisipäeva õhtul oli Haapsalu raudteejaamas õige napilt inimesi, kes tulid meenutama 25 aasta möödumist viimase reisirongi saabumisest. Toona liikusid kaubarongid mäletatavasti veel mitu aastat, kuni Haapsalu raudtee erastanud ettevõtjad rööpad rahaks tegid.

Läänlaste suur unistus tõotab lähiaastail täituda, sest valitsusliit on otsustanud raudtee taastamist rahastada. Ristini jõuab raudtee juba ületuleval aastal, sealt Haapsaluni on veel pikk tee minna, aga pole põhjust arvata, et juba alustatud investeering võiks pooleli jääda.

Raudtee taastamine on olnud kui võluvits, millega poliitikud on aasta-aastalt valimiste eel läänlasi tinistanud. See on olnud populaarne lubadus, mille teostumine sai võimalikuks alles pärast Jüri Ratase peaministriks saamist. Soov teha kõike teisiti, kui reformierakondlased võimul olles tegid, on tuult tiibadesse puhunud ka Haapsalu raudteele. Oma osa on andnud üleilmne majanduskriis, mille järel on laenuintressid kukkunud nulli ja raha suurteks taristuinvesteeringuteks jätkub riigil rohkem.

Haapsalu raudtee on ilus, aga selle kasu maakonnale napp, sest kõige tähtsamat ehk uusi töökohti ja elanikke selle rajamine kaasa ei too. Viimased on aga ühe ääremaa jaoks võtmetähtsusega. Investeeringud betooni ja terasesse võivad olla ilusad, kuid ääremaastumise pidurdamiseks on vaja, et Haapsallu ja Läänemaale tuleks elama inimesi.

Rongijuhid ja piletikontrolörid elavad Tallinnas, sest riiklik raudtee algab pealinnast. Haapsalu saab vaid nii palju, et rongimeeskond, kes hommikul siit sõitma hakkab, ööbib kusagil linnas ja annab pisut elatist mõnele odava öömaja pakkujale.

Kingitud hobuse suhu pole ilus vaadata, mistõttu oleme raudtee eest tänulikud ja loodame, et tehniline uuendus toob kaasa nii palju elevust, et tulevad ka inimesed, kellele meeldib Läänemaal elada ja töötada.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
28 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
taat
3 aastat tagasi

Põnev: kui raudtee valmis ja pagulased sees,siis on Kesk ja EKRE süüdi,mitte enam sotsid.
Tegelikult juba praegu Rootsist tulnud moslemid vaatavad korteri(te) ostusooviga Haapsalus ringi.

taat
3 aastat tagasi
Reply to  taat

See oli vastuseks k.s-le

Vänt Võll
3 aastat tagasi
Reply to  taat

Pagula-Innar ja Uusi Koit seisavad selle eest hea,et moslemid ei peaks siin mingeid kortereid otsima. Neile ehitatakse maksumaksja raha eest nii uued kortermajad ja ka raudtee. Seda muidugi juhul,kui sotsid võimule saavad. Kohalik eluaeg makse maksnud pensionär peab aga 400 euriga ostma arstirohud, toidu ning ka korteri.

Taat
3 aastat tagasi
Reply to  Vänt Võll

Raha eraldab raudtee ja majade jaoks ju praegu võimul olijad Kesk EKRE ja isamaa

Haapsallane
3 aastat tagasi

Olen enam kui veendunud, et praegusest Lääne Elust kui viimase kümnendiga tõsiselt mandunud sopalehest on maakonnale veelgi napim kasu. Teie toimetuse ärimudeli tabloidistumine on toonud kaasa olukorra, kus tõsiseltvõetavusest pole jälgegi järel. Mul on teie pärast häbi ja piinlik.

K.S
3 aastat tagasi

Huvitaval kombel oli “unistus raudteest” lugupeetud toimetusele niikaua hea küll kui sotsid ja rehvormikad võimul olid… Nüüd aga kui kesikud koos Ekrega asja tõsiselt käsile võtsid ei sobi toimetusele see raudtee kohe mitte. Ma muidugi saan aru, et sotside hääletoru, aga regionaalpoliitika võiks meil siiski erakondadeülene olla… Mõelge, lgp. Lääne Elu sotsid kasvõi sedapidi kui hea oleks siia, Haapsallu, rongiga pagulasi tuua…

Uudu
3 aastat tagasi

Hans. H. Luik ütles nädal tagasi telekas umbes nii, et Haapsalu raudtee ehitus on Keskerakonna rahastamise projekt

Nimi (vabatahtlik)
3 aastat tagasi

Rongiliiklus -ei tasu ära, maanteed 4ja realiseks, maailma suurimad kaubanduspinnad elaniku kohta, pompöösne ERM jne, jne. Küsimus taandub sellele kui palju me saame lubada endale neid asju, mis kõik ei tasu ära? Ja siit edasi sellele, kui kauaks meil jätkub turvast, puitu mida kasvavas kapatsiteedis maha müüa. Ah ja, fosforiit on meil ju ka veel maapõues varuks, naurut teha jääb ka veel võimalus. Sellest piisab selleks perioodiks mil praegused paja ja katla monoloogi pidajad veel “poliitiliselt vastutavad”.

Postimees
3 aastat tagasi

Ennem hakkab Päike läänest tõusma hommikuti Haapsalus kui siia rong tuleb…
Aga rumalad seda ei mõista mitte…

oleks
3 aastat tagasi

selle raudteega nõus, kui rong hakkaks iga tunni järel käima ja tasuta, siis jätaks kompensatsiooniks autoga sõitmata ja ära jääks ka tee saaste, võõramaiste kütuste tarbimine, parklate ummistamine, liiklusummikud jne., sellisel juhul riik võidaks ja raudtee oleks asja eest

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  oleks

Just täna kohtasin üle pika aja tuttavat (elab Taeblas), kes kurtis, et Tallinn-Haapsalu maanteel käib katkematu autode voorimine. Ei tea kas koroonakriis sunnib rahvast ringi rändama aga minugi kogemus jalgratturina ütleb sama. Potentsiaalsete rongikasutajate arv pole väike. Peamisteks rongisõitjateks võivad saada nt. Hiiumaa vahet vurtsijad. Hambad tangis kolonnisõidu ja autode Rohukülas ladustamise asemel saaksid nad rongis internetis tšättida, tõsisemat arvutitööd teha, niisama lugeda või suhelda.

Tallinnaläänlane
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Selle tuttava jutust selgubki tõsiasi et pigem oleks vaja kiirteed tallinna ja haapsalu vahele. Raudtee kasutajate arv on marginaalne, autode hulk ei vähene oluliselt, lihtsalt osa praegusi bussireisijaid hakkab kasutama rongi. Samas vaadates mis toimub euroopas ja mujal maailmas siis autotranspordi elektrifitseerumine on tõusvas tempos, paljud linnad lähevad üle täiesti elektrilisele ühistranspordile juba järgmine-ülejärgmine aasta, seejärel sunnitakse ka muu transport elektriliseks. Samuti käib laadimisvõrgu hoogne ehitamine enamuses euroopa riikides, isesõitvate autode arendamine on samuti täies hoos. Lihtsalt tahan öelda seda et ajaks, mil raudtee lõpuks haapsallu jõuab, on “rong” juba läinud, enamus autotranspordist töötab elektri või vesiniku jõul, võibolla juba… Loe rohkem »

see
3 aastat tagasi
Reply to  oleks

juhtub siis kui normaalsed inimesed kainelt otsustavad selle riigile kasuliku tehingu kasuks, piisab aga ainult ühest rahaahnest asjapulgast, kes näeb raudtees rahateenimise võimalust ja rahva ootused luhtuvad

Enriko
3 aastat tagasi

Oskab keegi öelda, kas teoreetiliselt on võimalik kiirrong Läänemaalt Tallinna? Põhimõtteliselt peaks ‘porgand’ 100 km läbima kiiremini kui kiirbuss aga praktiliselt takerdub ta kindlasti Harjumaa pisipeatustesse. Oletame, kui Haapsallu tekiks sadakond inimest, kellele sobib käia rongiga Tallinnasse tööle ja tagasi 2×1,5h-ga päevas, kas siis hakkaks rong end ära tasuma? Võib olla mitte rahalises mõttes (riigile), vaid regionaalpoliitilises mõttes, vähendades Läänemaal tööpuudust ja meelitades siia uusi elanikke.

Ninatark
3 aastat tagasi

Naljaninad, kinnisvarahinnad hakkavad veelgi tõusma Haapsalus ja kohalikud õngitsejad saavad ootama hakata juhme investeerijaid

Logistik
3 aastat tagasi

Alati enne valimisi sõidavad rongiga riigikogusse.