Haapsalu tahab CNG tanklat

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on Haapsalu strateegiliselt väga hea koht CNG tankla jaoks. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on Haapsalu strateegiliselt väga hea koht CNG tankla jaoks. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavalitsus otsib ettevõtet, kes oleks huvitatud siia CNG tankla rajamisest, tanklaketid ei taha aga tulla enne, kui kohalik ühistransport hakkab sõitma surugaasi jõul.

„CNGga sõitvate autode arv on Eestis päris suure hooga kasvanud. See kütus on odav ja keskkonnasõbralik, lisaks veel kodumaise tooraine baasil,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Ta lisas, et kuna linnade ja piirkondade vahel käib tihe võistlus parema elukeskkonna ja elamistingimuste nimel, et saada rohkem elanikke ehk maksumaksjaid, on see juba puhtalt konkurentsieelise küsimus – pakkuda inimestele naabrist paremaid võimalusi kvaliteetseks eluks.

Eesti Gaas kompab turgu

Eelmise aasta lõpus hakkas Mäesalu maad uurima, kas Haapsalu mahub mõne kütusefirma plaanidesse. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov käis linnavalitsuse esindajatega Haapsalus asja arutamas sel varakevadel enne koroonakriisi.

„Leppisime kokku, et teeme turu-uuringu, millega selgitame välja, millised on võimalikud kliendid ja nende huvi. Võrdleme investeeringu suurust ja võimalikku gaasitarbimist,” selgitas Kotov.

Uuringuga küll alustati, kuid eriolukorra tõttu tuli vahele sunnitud paus ja nüüd loodab Eesti Gaas asjaga valmis saada sügiseks.

Positiivse otsuse tegemiseks on Kotovi sõnul eeldus, et lähiaastatel jõuaks piirkonnas CNG tarbimine 400 000 kilogrammini aastas. „See eeldaks, et kohalik ühistransport sõidaks gaasiga, et kohalikud transpordiettevõtted kasutaksid gaasi ja osa eratarbijatest ka,” ütles Kotov.

Septembri jooksul tahab ettevõte otsuse teha, et saaks vajadusel hakata järgmise aasta investeeringuid planeerima. Alustuseks tuleb omandada tanklaks sobiv kinnistu. Võimalike konkurentide pärast Eesti Gaas Kotovi sõnul üleliia ei muretse. „Me ei ole praegu nii mõelnud, et peaksime oma otsuseid tegema konkurentidest sõltuvalt,” märkis Kotov. Samas möönab ta, et vähemalt esimestel aastatel kahe CNG tankla jaoks kliente ei jaguks – võidab see, kes esimesena turule jõuab.

Sama meelt on ka Alexela Oili juhatuse liige Alan Vaht, lisades, et pikemas perspektiivis mahub turule kindlasti ka kaks CNG pakkujat.

Tuleks, kui saaks

Alexela pani juba paar aastat tagasi Haapsalule kui potentsiaalsele CNG tankla asukohale silma peale, kuid ei saanud toona, 2017. aastal KIK-ilt tankla rajamiseks loodetud toetust. Ilma ankurkliendi või riigi toetuseta ei näe aga nemadki võimalust Haapsallu CNG tanklat teha, kuigi ettevõttel on tavatankla siin olemas.

„Oleme jätkuvalt valmis tegema Haapsallu CNG tankla kohe, kui baastarbimine on olemas,” kinnitas Vaht. Baastarbimise all pidas Vaht silmas ühistransporti. „Ei saa ehitada gaasitanklat ja jääda ootama, et tekiks piisav tarbimine. Investeeringute mõte ei ole raha teadmata ajaks seisma panna,” selgitas Vaht.

Seni on Eesti teistes paikades rajatud CNG tanklad paralleelselt gaasibusside kasutusele võtmisega. See on Vahti sõnul koht, kus kohalikud omavalitsused ja riik peaksid pingutama, et tekitada koostöös erasektoriga võimalus odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks transpordiks.

Mäesalu nentis, et nii diiselkütus kui ka bensiin lähevad tasapisi ajalukku. „See on üheotsasõit, siit tagasiteed enam pole. Seda enam, et CNG on puhas, kodumaine kütus, sellest rohelisemat pole hetkel olemas – CNGd toodetakse kohalikust biomassist,” selgitas Mäesalu.

Kuna CNG autode tootmine ja populaarsus on järjest kasvamas, on tema sõnul vägagi nukker, et suuremal osal Haapsalu ja Läänemaa elanikel pole mõtet sellist autot soetada, sest tankida pole kuskil. „Pääskülast Lääne poole pole ühtegi CNG tanklat. Haapsalu on aga ka värav Hiiumaale ja populaarne suvituslinn – siia on kindlasti CNG tanklat vaja,” ütles Mäesalu.

Lisalugu

Veel viis aastat CNGta

Praegune maakondlik ühistranspordileping sõlmiti 2018. aastal ja kestab 2025. aastani.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Lääne maavalitsusele juba 2016. aastal suunavaid vihjeid, et järgmises hankes võiks üks tingimus olla biogaasibussid. Ministeerium lubas toona bussiliinihanget ettevalmistavale Lääne maavalitsusele sel juhul hüvitada aasta jooksul 30 protsenti liinikilomeetri maksumusest.

Lääne maavalitsus otsustas, et gaasibusse siiski hankesse ei panda, sest pole kindlust, et piisab häid gaasi tankimise võimalusi. Samal ajal Haapsallu LNG-jaama planeerinud JetGas külmutas seepeale oma projekti.
Näiteks Võrus asi aga õnnestus: liiniveohankes seati tingimuseks gaasibussid ja pärast seda rajas Alexela sinna ka CNG tankla.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
10 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
tehnik
3 aastat tagasi

kahju kohe nendest kütusemüüjatest, et ainult riigi ja omavalitsuse abiga äri püsti seisab. vaesekesed ikka küll

juss
3 aastat tagasi

Mäesalu nentis, et nii diiselkütus kui ka bensiin lähevad tasapisi ajalukku. „See on üheotsasõit, siit tagasiteed enam pole. Seda enam, et CNG on puhas, kodumaine kütus, sellest rohelisemat pole hetkel olemas – CNGd toodetakse kohalikust biomassist,” selgitas Mäesalu. Tehke inimesele selgeks millest ta räägib! CNG ehk maagaas Lühend CNG tuleneb ingliskeelsest nimetusest Compressed Natural Gas ehk surumaagaas, sest tegelikult ongi tegu enam kui kakssada korda kokkusurutud maagaasiga. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Sõidukites ongi surumaagaas 200-250 baarise rõhu all. Seetõttu kasutatakse gaasiautodes spetsiaalseid kõrgsurvemahuteid, mis on töökindlad ning ohutud. Neile on esitatud kõrgendatud nõuded. Surumaagaasiga samaväärne on biolagunevatest jäätmetest toodetud CBM… Loe rohkem »

K.S
3 aastat tagasi

Mõelgem ka sellele, et siis kui neid CNG autosid tõesti palju saab, küll siis hind tõuseb samaks või kallimaks mis teistel kütustel. Sel pole ka seda nn. Konkurentsi ja maailma turuhinda mis praegu nt. diisli hinda madalal hoiab ja järgi ei jää muud kui nutta ja maksta…Niipalju kohalikust toorainest ja meie Eesti ärikatest…

Arvos
3 aastat tagasi
Reply to  K.S

Täpselt. Nagu juhtub kortermaju kütvate katlamajadega. Kui kõik ära soojustavad, tõuseb hind.

Arvos
3 aastat tagasi

Innar ongi Haapsalu?

juss
3 aastat tagasi
Reply to  Arvos

Jäin ka vaatama, et mida klouni?

mamsel
3 aastat tagasi

Kindlasti on Haapsallu ka seda tanklat vaja. Käi Pärnus tankimas- pole ju normaalne.

Arvos
3 aastat tagasi
Reply to  mamsel

Näiteks ka Piirsalus pole kusagil tankida. Samuti Risti ja Lihula vahel ning edasi Lihula ja Virtsu vahel. Kohutav?

no mida
3 aastat tagasi
Reply to  Arvos

Mida selle LPG’ga peale hakata kui auto sõidab CNG’ga? Sa vist ei saa aru millest räägid. Üks on vedelgaas ja teine maagaas. Lähimad CNG tanklad haapsalus olles on pärnus ja sauel või vana-pääskülas tallinnas.

juss
3 aastat tagasi
Reply to  mamsel

Haapsalus on Alexelas LPG tankur olemas!