0

Mihkel Nestor: Eestit ootab ees majanduslangus

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

SEB värske majandusprognoosi põhjal ootab nii Eestit kui ka Euroopat ees sügav majanduslangus.

Need, kes on jälginud juba mitu aastat kestnud arutelu, kust võiks alguse saada järgmine majanduskriis, vaatlevad tänast päeva sünge irooniaga. Ei olnud tegemist keeruliste finantsinstrumentide omavaheliste hinnaliikumiste, Itaalia võlakirjade ega Donald Trumpi algatatud kaubandussõjaga, mis maailmamajanduse vabalangusse saatis. Inimeste plaanidesse sekkus päris elu, loodus, mis sundis ühiskonnad lukku keerama, olgu hind milline tahes.

Kui epidemiolooge on kritiseeritud võimetuse eest hinnata viiruse nakkusohtlikkust, siis veel vähem oskasid ökonomistid ette näha, mis hakkab toimuma majanduses. Viiruse peatamiseks kasutusele võetud meetmed seiskasid suure osa majandustegevusest päevapealt ja paralleelide tõmbamine sõjaajaga kipub mõnes riigis olema mitte liialdus, vaid olukorra alahindamine. Kui haiguspuhang näitab juba taandumis­märke, muutuvad hinnangud majanduse tulevikule, vastupidi, päev-päevalt süngemaks. SEB värske prognoos ei ole erand: meie hinnangul langeb USA majandus tänavu 6,5 ja euroala majandus 9,6 protsenti. Mitmes lõunapoolsemas Euroopa riigis saab SKT kukkumine olema kahekohaline. Teisalt on ajalooliselt jõulised olnud ka valitsuste ja keskpankade meetmed majanduskahjude ohjamiseks. Seetõttu taastub majandus meie peamise stsenaariumi kohaselt kiiresti ja juba 2021. aastal tõuseb euroala SKT 6,2 protsenti.

Eesti SKT kasv on kolme viimase aastaga olnud keskmiselt ligi 5 protsenti aastas ja tööhõive saavutanud absoluutse tipu. Erinevalt 2008. aastast ei ole kiire kasv aga endaga kaasa toonud makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis toona kriisi võimendas. Seetõttu on ühiskonna peamine mure seoses koroonakriisiga olnud enda ja lähedaste tervis ning toimetulek muutunud rutiiniga, mitte veel niivõrd majanduslik toimetulek ja tulevikuväljavaade.

Kas suudame seekord vältida eelmise kriisi musta stsenaariumi? Toona oli Balti riikide majanduslangus mitu korda sügavam kui mujal Euroopas, kuid kriisi võimendas meie enda varasem käitumine. Kui 2008–2009 kukkus Eesti majandus 19, siis suuremas osas Euroopast piirdus SKT langus 3–5 protsendiga. Sel korral prognoosime, et Eesti majanduslangus saab olema samas suurusjärgus euroala teiste riikidega ja 2020. aastal kahaneb SKT 9,8 protsenti. 2021. aastal peaksime aga koos ülejäänud maailmaga osa saama kiirest taastumisest, mis kasvatab SKTd 6,5 protsenti.

Eesti majanduse tugevus selleks kriisis on hea stardipositsioon, ent ka suhteliselt väike haiguse levik ja leebemad piirangud. Seetõttu jääb majapidamiste tarbimise langus veidi tagasihoidlikumaks kui SKT langus. Küll põhjustab ebakindlust suur kukkumine investeeringutes, seda nii ettevõtete kui ka majapidamiste poolt. Kui mõnes sisetarbimisel põhinevas suurmajanduses võiks sarnaste asjaolude korral jääda majanduslangus tagasihoidlikuks, siis Eesti sõltuvus ekspordist, ent ka turismist halvendab selles kriisis meie väljavaadet. Langus kaupade ja teenuste ekspordis saab 2020. aastal olema SEB prognoosi põhjal kahekohaline. Et Eesti peamised kaubanduspartneid on praegusest kriisist tulnud seni läbi pisut lihtsamalt, leevendab eksportivate ettevõtete olukorda vaid veidi.

Aastaid kestnud tööjõunappus ja riigi leevendavad meetmed on aidanud töötuse kasvu veel kontrolli all hoida ning suuri koondamisi pole palju. Samas on selge, et riigil pole suutlikkust jätkata töötasuhüvitise maksmist lõputult, samas kui nõudluse taastumine võib mõnel tegevusalal võtta aastaid. Seetõttu hakkab töötus pärast töötukassa hüvitise lõppu või lahjenemist kiiresti suurenema. 2020. aasta keskmisena piirdub töötuse määr küll veel 10 protsendiga, mis hakkab 2021. aastal alanema.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz