Me kõik võidame sellest, kui käitume täna teisiti kui 2009. aastal, mil ettevõtjad võimendasid majanduskriisi suurte koondamiste ja kulude kärbetega.
Koroonaviiruse tõttu suletud riikide ja majanduste avanemine saab olema järk-järguline ja taastumine vaevaline. Samas võime arvestada, et kõik viirused on olnud ajutise mõjuga. See tähendab, et viiruse leviku seljatamisel pöörab järsult kukkunud majandus päris ruttu korralikule kasvule. Eestis tuleb majanduslangus tänavu umbes 9 protsenti, millele järgneb samuti peagi päris ilus tõus, sest need sektorid, mis praegu on Euroopas täiesti suletud, teevad väga kiire kasvu. 2022. aastal kiireneb majanduskasv veelgi, sest lisaks valitsuse fiskaalsetele stiimulitele (sh taristu investeeringud) jõuab majandusse pensionireformi korral vähemalt osa teisest sambast välja võetud rahast.
Eesti-suguse avatud majanduse toibumisel on väga oluline see, kuidas taastuvad välisturud, sest sisetarbimisest üksi ei piisa. Samas on ülioluline roll ka meie ettevõtjate vastutustundlikkusel. Ärme tee 2009. aasta vigu, millele juba osa ettevõtjaid viitavad – et hakkame jõuliselt kulusid kärpima ja koondama. Kui me kõik hakkame jõuliselt kokku tõmbama, on selle mõju majandusele palju hullem. Ka meetmete proportsionaalsuse ja strateegia osas tasub ennast võrrelda teiste Euroopa riikidega nagu Taani, Rootsi, Soome või Saksamaa. Eristumine peab olema põhjendatud, et ennast pikemas perspektiivis õigustada, sest me optimeerime ka lähiaastate tulusid.
Tööjõudu tuleb hoida mööduvas kriisis nii palju kui saab, sest inimene, kes on kaotanud töökoha, pole võimeline tarbima. Suure halliga, mida põhjustab töötus, kaasneb ka ettevõtjate varade hinnalangus (sh kinnisvaraturul).
Osa ettevõtjaid on sundseisus – kui rahavoog on negatiivne ja riigiabi loota pole. Seega on tähtis valitsuse abiprogramm. Hea näide on Taani, kes lubas katta koguni 75 protsenti töötajate palgarahast tingimusel, et ettevõtted ei koonda töötajaid. Kolmekuuline palgatoetus kriisist mõjutatud ettevõtetele kestab 9. juunini, mille puhul ettevõtjate kanda jääb 25 protsenti tööjõukuludest. Taani peaminister Mette Frederiksen pöördus märtsi keskel ettevõtjate poole sõnumiga, et kui tegemist on suure käibelangusega ja äritegevus seiskub, siis on arusaadav, et töötajad saadetakse koju, kuid samas ei tohiks neid koondada.
2008. aasta globaalse kriisi perioodil piiras Saksamaa tööpuuduse kasvu samuti palgatoetuste abil (nn kurzarbeit) ning see edulugu on pälvinud praegusel ajal laiemat jäljendamist. Näiteks toetavad praegu Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja Holland ettevõtteid palgatoetusega, kui neil on sissetulek oluliselt kahanenud või üldse puudub.
Tarbimine moodustab majandusest 70 protsenti ja seda millegi muuga ei asenda. Kõige olulisem ongi praegu see, et tööpuudus liiga kiiresti ei kasvaks. Ent väga palju sõltub ka ettevõtjate vastutustundlikkusest. Kui hakatakse kasumit optimeerima, siis kasvavad töötuse numbrid ja majanduse taastumine saab olema aeglasem. Eestis võib töötus kasvada 12 protsendini. Võrdluseks – Saksamaa värske hinnang Ifo instituudilt näeb ette tööpuuduse kasvu riigis vaid 5,9 protsenti ning seda 4,2 protsendise majanduslanguse taustal. Järgmiselt aastalt loodetakse Saksamaal juba 5,8protsendilist SKT kasvu ning Eesti puhul võiks see olla veidi kiirem. Viirus on ajutine ja olgem valmis väga heaks kasvuks tulevatel aastatel.
Tõnu Palm
Luminori peaökonomist
Tore on lugeda optimistlikku artiklit aga iga unistus ei pruugi täituda ja see kriis saab olema tegelikult palju pikem.