Koroonaviiruse eriolukord lõpetas Eestis päevapealt normaalse elukorralduse, erand ei olnud ka sporditegemine.
Eriti ilmekalt kajastab seda näiteks Tartus 12.–13. märtsil toimunud Tartu kergejõustiku mitmevõistluse meistrivõistlus. Kui mitmevõistlejad said neljapäeval, 12. märtsil oma esimese päeva alad ära teha, siis 13. märtsil, kui välja oli juba kuulutatud riiklik eriolukord, võistlust enam jätkata ei saadud.
Nii tõmmatigi kogu sisekergejõustiku hooajale joon alla. Kergejõustiku talvine võistlusaeg, mis kestab novembrist vahel isegi aprilli alguseni, pandi hoobilt lukku. Lukku läksid ka hooaja edetabelid.
Nii meeste kui ka naiste edetabelis on meie kergejõustiklaste parim ala kuulitõuge. Tõsi, kõik need sportlased tegelevad spordiga nüüdseks väljaspool Läänemaad. 18aastane Gertu Küttmann, kes alustas sporditegemist Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubis ja hiljem Läänemaa kergejõustikuklubis, treenib nüüd Pärnus Niidupargi kergejõustikuklubis. Mihkel Lembitu õpilane paikneb hooaja edetabelis 13.76ga kolmandal real. Ameerika Iowa State Universitys õppiv kergejõustiklane, 20aastane Kevin Sakson tõukas ookeani taga aga seitsmekilost raudmuna 17.09 ja nii asub Haapsalu kergejõustikuklubis alustanud sportlane hooaja edetabelis sellega Jander Heili järel teisel real. Kohe Kevini järgi tuleb Ridalast pärit ja samuti Haapsalu KJKs alustanud Karl Koha. Mõni aeg suurtest tõugetest eemal olnud Koha tõukas talvel 17.00 ja hoiab kolmandat positsiooni.
Kuulitõukes on veel kaks meie meest esikahekümnes. University Oklahoma sportlane Kristo Simulask on 13.86ga 16. real. Noarootsist pärit, nüüd Audentese SK värve kaitsev Erki Mitman lõpetab teise kümne tulemusega 13.43. Ka need sportased alustasid Haapsalus Kaja Ladva käe all.
Kuna Kristo Simulask on mitmevõistleja, siis mahub ta meie edetabelites kõrgetele kohtadele paljudel aladel. 60 m sprindis on ta 20. ajaga 7.11. Kaugust on ta sisehooajal hüpanud 7.16, mis on Eesti üheksas näitaja, teivast aga 4.80, millega on seitsmes. Kõrgushüppes on ta taas üheksas, siin on ta ületanud kõrguse 2.02. 60 m tõkkejooksu aeg 8.38 annab talle 12. ja 1000 m mitmevõistleja kohta väga korralik 2.45,17 aga 17. koha. Seitsmevõistluse Eesti üldist ülikõrget taset hinnates on tema 5664 ja seitsmes koht väga korralik.
Jooksuklubi Tempo sportlane Igor Skatško on edetabelites viiel erineval distantsil. Parim edetabelikoht on meie jooksumehele 2000 m distants. Siin annab 5.58,54 üheksanda koha. Kaks korda on ta 16. kohal – 800 meetris ja 1000 meetris. Ajad vastavalt 2.02,84 ja 2.44,80. Korralik jooks on talvel tehtud ka 1500 meetris, ajaks 4.15,16 ja edetabelis sellega 15. koht. Esikahekümne lõpetab Mihhail Jutkini õpilane 3000 m jooksus ajaga 9.20,56.
Mõned meie meestipud aga selle aasta sisehooaja edetabelist puuduvad. Näiteks veteraniseisuses kuulitõukaja Fred Vali, kes aastaid noorematele kõva konkurentsi pakkunud ja edetabelites kõrgeid kohti hoidnud. Samuti Argo Jõesoo, kes veel paar aastat tagasi – küll õues – tuli Eesti maratonimeistriks. Mõlemad on sisehooaja vahele jätnud. Ootame kindlasti neid suvel areenile tagasi.
Naiste edetabelites on mitmed meie sportlased kõrgetel kohtadel. 60 m tõkkejooksus hoiab kaheksandat positsiooni Anna-Maria Vjazemski. Selle koha annab aeg 8,94. Kõrgushüppes jagab ta 18aastase Eliis-Maria Koiduga 22. kohta. Mõlemal tulemus 1.66. Kõrgushüppes on üldse Haapsalu KJK endisi ja praegusi sportlasi tabelis kokku seitse. Näiteks Haapsalus alustanud Annabel Moor on siin tulemusega 1.64 32. real. Ja sellel talvel mitmevõistluses oma vanuseklassis Eesti meistriks tulnud Haapsalu koolitüdruk, vaid 15aastane Emma Kathrina Hein on täiskasvanute edetabelis 34., tulemuseks 1.62.
Teivashüppes on tabelis aga kolm sportlast, neist kõrgeimal, 21. kohal Eliis-Maria Koit tulemusega 2.80.
Ka jooksudistantsidel mahub mitmeid sportlasi edetabelisse. Kõrgemail neist, 300 m distantsil Haapsalu KJK kasvandik Keity-Liina Kallas. Pika võistluspausi ja operatsioonist taastumise järel on tema edetabeli aeg siin 46,52, mis annab 50. koha. Praegu kannab ta Audentes SK dressi.
