1

Hundi tekitatud kahjud on viimastel aastatel vähenenud

Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh
Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh

Loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete kasutuselevõtu tulemusel on hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langustrendis. Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate 2019. aastal tekitatud kahjud kokku enam kui 240 000 euro ulatuses.

Keskkonnaamet võttis kokku 2019. aastal suurkiskjate tekitatud kahjud põllumeestele, karjakasvatajatele ja mesinikele.

„Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade populatsioonid väga heas seisundis. Seega looduses toitu suurkiskjatele piisab. Kiskjakahjude esinemine viitab suurkiskjatele sobivate elupaikade ja kaitsmata kariloomade või mesitarude kokkupuutele. Kahjude ennetamiseks on oluline rakendada ennetusmeetmeid,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad toitu hankida vähese vaeva ja riskiga. Seetõttu tuleb inimesel oma vara metsloomade eest kaitsta, kahjude riski saab iga loomaomanik vähendada erinevate tõhusate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet hüvitab 50% ja kuni 3200 euro ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks.

Karjakasvatajad ja mesinikud on üha enam ja vastutustundlikumalt kasutanud oma vara kaitseks erinevaid ennetusviise. Nende meetmete osaline hüvitamine riigi poolt on viimase kümne aasta vältel pidevalt kasvanud. Näiteks 2019. aastal rakendasid 70 karjakasvatajat ja mesinikku suurkiskjate kahjustuste vältimiseks täiendavaid ennetusmeetmeid, need kulutused hüvitas Keskkonnaamet kokku 92 642 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustusi ennetatakse karjamaid ja mesilaid piiravate elektritaradega, samuti hüvitatakse osaliselt kulusid karjavalvekoerte soetamiseks.

„Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad aitavad kiskjakahjusid tõhusalt ennetada. Eestis on juba üle saja lambakasvataja, kes on selliselt kindlustanud oma karjade tõhusa kaitse. Näiteks eelmisel aastal toetasime 17 karjavalvekoera tööle asumist. Korralik ja töötav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemale,“ ütles Tõnu Talvi.

  • Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6–1,1%. Oluliselt suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.
  • Mullu laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 364 taotlust 270-lt erinevalt kahjusaajalt. Amet hüvitab suurkiskjate kahjud kokku 240 142 euro ulatuses, väljamaksed on praegu tegemisel.
  • Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 830 lammast, kusjuures ligi 30% murdmistest toimus 4 kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid puudulikud. Lisaks murdsid hundid ametile teadaolevalt ka 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.
  • Ligi pooled lambad (kokku üle 400 isendi) murdsid hundid eelmisel aastal Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tagasihoidlik ja jäi maakonniti alla 50 isendi.
  • Pruunkarud kahjustasid 2019. aastal 425 mesitaru, lisaks rüüstasid karud üle 230 silorulli. Pruunkarude tekitatud kahjud on viimastel aastatel kasvanud.
  • Ilvese tekitatud kahjud on asurkonna madalseisu tõttu endiselt marginaalsed.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitab Keskkonnaamet põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64–128 eurot kahjude kohta aastas.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vello Vichterpal
Vello Vichterpal
Kurb. Kui looduskaitselised seisukohad eelistavad väiketootmist, mis on keskkonnasõbralikum siis antud artikli valguses on spetsialistide seisukoht ainult rikkaid ja suurtootjaid soosiv. Hetkeseis on selline, et järjest loobuvad väiketalunikud lammaste pidamisest, sest nad ei jõua enam šaakaleid ja hunte toita ning artiklis toodub meetmete tarvitusele võtt käib selgelt üle jõu. Käega on löödud keskkonnaametile murdmistest teatamine sest see on sulaselgelt ainult iseenda aja raiskamine, kuna enamasti väidetakse murjaks ikka olema šaakalit, kelle pahategusid ei hüvitata. Lambapidajad, kes veel ei ole lõpetanud siis plaanivad seda tõsiselt. Lihtsam on minna töötukassasse, kui mõttetut tööd teha. Ilusas pügatud rannakarjamaad kasvavad jälle kinni, šaakalite meeliselupaik… Loe rohkem »
wpDiscuz