Apteegireformi võib kanda nende ettevõtmiste hulka, mille kohta poliitikud pärast asja ära tegemist ütlevad, et tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.
Õnneks ei läinud nii halvasti, nagu üks osapool kuulutas – et reformi tulemusena suleb suur hulk rohupoode uksed.
Peamine küsimus on siiski, mida reformiga saavutati. Selles, et ravimimüük vajaks muutmist, oli päri palju suurem hulk inimesi kui need, kes eilsest kehtima hakanud tulemusega rahul on.
Proviisorid ütlevad, et klientide jaoks küll midagi uut ja paremat ei lisandunud – ravimimüük jätkub edaspidi täpselt nagu enne.
Proviisorite mustavõitu meelt võib mõista, sest paljud neist pidid hakkama sundkorras ettevõtjaks. Alternatiiv oleks olnud apteegi sulgemine. Nüüd peavad nad muretsema selle pärast, et ettevõte oleks kasumlik ning palgad ja maksud saaks makstud.
Kas oma Apotheka kaubamärgi all tegutsevad apteegid proviisoritele üle andnud Magnumi kontserni omanik, suurärimees Margus Linnamäe on rahul või mitte, teavad ilmselt väga vähesed. Varem on ju kinnitatud, et apteegiäri kasum on tegelikult väga väike. Nüüd valmistub Linnamäe aga apteekide sundvõõrandamise eest riigile kahjunõuet esitama. Kuidas valitsus selle peale reageerib, saab näha.
Täiesti omaette teema on, kui sõltuvad või sõltumatud on proviisorapteegid, mis jäävad kasutama frantsiisiga saadud kaubamärki Apotheka ja rendivad Linnamäelt jätkuvalt apteegipindu. Nagu ka Benu ja Euroapteegi frantsiisi kasutajad.
Nurme Apteek osanik Tiiu Vaha on kindel selles, et tõenäoliselt hakkavad riigikogu liikmed juba sügisel uut seadusmuudatust genereerima, et saaks järgmistel valimistel oma plakatitele kleepida sõnumi, kuidas just nemad teevad kõik, et ravimite hinnad langeksid ja turg oleks aus. Uskuda või mitte, selles on küsimus.
