0

Investeerima õhutavad petukõned ei vaibu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Haapsalu politseijaoskonna vanemuurija Vello Palmits. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits ütles, et dokumendikoopiaid ega oma krediitkaardiandmeid ei tohi võõrastega jagada. Foto: Arvo Tarmula

Investeerimisskeemidega inimestelt raha välja petvad petturid ei puhka ka eriolukorra ajal, vaid vastupidi, kasutavad seda hoopis ära.

„Helistatakse ja pakutakse näiteks müüa koroorna kiirteste või osta ravimi avastamisega tegeleva Saksa firma aktsiaid, mille hind kohe tõusma hakkab,“ tõi Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits näiteks.

Palmitsa sõnul eelmiseks nädalaks Läänemaal koroonakõnede lõksu langenud inimestest veel politseile teatatud pole, küll aga on selliseid näiteid Lääne prefektuurist.

Vaatamata sellele, et petukõnede eest on inimesi palju hoiatatud, on ikka neid, kes nende õnge lähevad. Palmitsa sõnul on need pigem eakamad inimesed, nii eest- kui ka vene keelt kõnelevad.

Petukõned on enamasti venekeelsed ja tulevad peamiselt Tallinna lauanumbrilt. „Neid numbreid saab osta ja helistaja võib olla ükskõik kus maailma otsas,” ütles Palmits.

Sama hoiatus kehtib ka e-maili teel levivate investeerimis- ja laenupakkumiste puhul, mis on tihti kirjutatud vigases eesti, vene või inglise keeles. E-kirjadena levivate soodsate laenupakkumiste puhul palutakse kirja saajail näiteks laenu saamiseks kanda rahasumma. Taolised e-kirjad tuleb samamoodi kas ära kustutada või rämpspostiks märkida. Kindlasti ei tohi avada kirjas sisalduvaid linke internetilehekülgedele.

Kriminaalasju investeerimispettuste kohta on politsei Palmitsa sõnul algatanud vähe, sest politsei käed jäävad petturite paljastamisel lühikeseks. „Inimestega, kes avalduse on teinud, oleme suhelnud ja rääkinud ära, mis võimalused meil üldse on,“ ütles Palmits.

Võimalik on alustada kriminaalasi, kuulata kannatanu üle, võtta tõmmised jms arvutist ning teha pankadesse päringud. „Ega muud politsei väga teha ei saagi, sest päringud, mida teeme on peamiselt välismaa pankadesse, kust vastuseid ei tulegi. Sisuliselt on inimesed rahast ilma,“ ütles ta.

Ülekannet pangas tagasi pöörata on võimalik ainult neil, kes kohe aru said, et tegemist on petuskeemiga. Mitmeid tunde või isegi päevi hiljem pole see enam võimalik. Läänlaste kaotatud summad on Palmitsa sõnul jäänud alla 10 000 euro.

Kuigi petturite eest on inimesi korduvalt hoiatatud, siis langetakse Palmitsa sõnul lõksu eelkõige sellepärast, et investeerimisvõimaluste pakkujad on väga pealetükkivad ja osavad.

Palmits tõi näite üleeelmisest nädalast, kus ühele läänlasele just telefonitsi pakuti investeerimisvõimalust. „Räägitakse kiiresti ja end suruti peale nii pealetükkivalt, et inimene lõi petturitega isegi Skype ühenduse,“ rääkis Palmits.

Petturid näitasid igasuguseid graafikuid, selle kohta, kuidas nende investeeritud raha on tohutult kasvanud ja kasumit teeninud. „Sellega suudavad nad hetkel panna inimest uskuma, et selline asi on võimalik. Kui aga inimene võtab hetke mõtlemiseks, siis saab ta aru, et sellised müstilised summad, kus tuhat eurot on aasta pärast miljon eurot, pole võimalikud,“ ütles ta.

Palmits lisas, et petturid rõhutavad kiirusele: „Hetkel on aktsia hind on madal ja tunni aja pärast on kõik aktsiad ära ostetud – kui te kohe sinna oma raha ei paiguta, ei saa te midagi, siis on laev läinud.”

Antud juhul oli investeerimisettepaneku saanud läänlane varem investeerimisega tegelenud ja petturite õnge ei läinud. Politseile rääkis ta, et investeerimiskõnede tegijad on börsi toimimise ja seal toimuvaga väga hästi kursis. „Nad suutsid ka meie poole pöördunud inimest üllatada,” ütles Palmits.

Politseiga ühendust võtnud läänlane vabanes investeerimispetturitest öeldes, et ta mõtleb ettepaneku üle. Palmitsa sõnul tulebki võtta mõtlemisaeg, et saaks ettepanekut mõne tuttava või pereliikmega arutada. „Kõrvaltvaataja saab aru, et tegemist on petuskeemiga. Üksi ei tasu selliseid asju teha,“ ütles ta.

Mitte mingil juhul ei tohi võõrastele saata oma dokumendi koopiaid, fotosid ja krediitkaardi andmeid. „Ühe helistamise peale seda tehes on 99 protsenti risk, et jääd kõigest ilma,“ ütles Palmits.

Soovitused inimestele

* Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
* Ära lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
* Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
* Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
* Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
* Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
* Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
* Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.
Allikas: PPA

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz