Milline oli mööduv välispoliitika-aasta tagasivaates? Vastamiseks on mitu moodust: võib tuua välja tähtsamad sündmused või rääkida ka süvenevatest trendidest. Siinne artikkel üritab teha mõlemat: mainida olulisemad sündmused, aga riivata ka maailmapoliitika suundumusi.
Terve 2019. aasta möödus Brexiti ootuses. 31. märts ja 31. oktoober olid kuupäevad, mil Brexit pidi juhtuma, aga ei midagi. Lõpuks, kui kõigi kannatus hakkas katkema, suutis Briti peaminister Boris Johnson suurelt võita 12. detsembril peetud valimised ja niiviisi kindlustada, et ülima tõenäosusega leiab Brexit aset järgmise aasta 31. jaanuaril. Brexit stoppas mitmeid arenguid Euroopas, sest Euroopa Komisjon oli sunnitud tegelema brittide lahkumislepinguga.
Brexit seab pikemas perspektiivis raskeid küsimusi ka Eestile. Ühendkuningriik on Eestile tähtis julgeolekupartner, olles Eestis NATO eelpaigutatud vägede juhtriik. Oluline oli ka Johnsoni esimene valimisjärgne visiit just Eestisse, mis näitas brittide pühendumust julgeolekupartnerlusele. Jah, oli ka neid, kes viitasid, et jõulueelne kohtumine sõduritega on brittide ammune tava, kuid ikkagi jääb küsimus, miks Johnson otsustas tulla nimelt Eestisse. Just partnerlussuhte säilitamine Ühendkuningriigiga muutub Euroopa Liidule lähiaastail oluliseks, sest kui ette kujutada, et Ühendkuningriigist kujuneb ELile samasugune konkurent nagu USA või Hiina, muutubki Eesti jaoks keeruliseks mitme välispoliitiliselt mõjuka partneri vahel laveerimine. Juba praegu peab Eesti laveerima ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt USA erinevate huvide vahel.
Tore on – Inglased kaitsevad meid,jänkid kaitsevad meid,NATO kokkuvõttes kaitseb meid siis kas keegi meid peale iseendi ikka kaitseb ?
Elame niisuguses olukorras kus need meie kaitsjad teevad lollusi ja meie peame nende lollused heaks kiitma ja pange tähele ka lõpuks kinni maksma !
Ise saab olla mitut moodi st.sirgeseljalise poliitika,ilma igasuguse pugejalikkuseta või siis kõiki mida iidol teeb takka kiita ja orjalikkust üles näidata !
Kes aga nende lollustega nõus ei ole on Putini meelne vene troll !
Aga sa ju oledki Putini- meelne troll! Ma ei viitsi üles otsida aga on meelde jäänud sinu nostalgilised kirjeldused nõukogude “argielust”. Ka tema igatseb seda, seega olete üsnagi ühte meelt? Ainult põhjused on ilmselt erinevad.
Jah, aga ei tohi unustada ka väikeriigi iseolemise võimekust. Ehk see peab olema
geopoliitikas “otsustajatele” piisavalt “valus”.
Mida loevad lihtsalt “head suhted” , näitab Süüria kurdide saatus.