Hiite Maja sihtasutus tunnustab laupäeval Tartus toimuval tänupeol 12 inimest, kes on
paistnud silma hiiesõbralike tegudega. Nende hulgas ka kaks läänlast.
Läänemaalt saab hiiesõbraliku teo Mati Põdra, kes kirjutas Metsatöllu laulule „Koduhiite kaitsel” pasunakooride seade, ja ajaloolise Läänemaa Varbla kihelkonna Kulli küla Kõrtsi talu pere, kes hoiab koduhoovis asuvat nõiakivi.
Lisaks saavad auhinna pühapaikadega seotud loodus- ja kultuuripärandi väärtustajad ning laulu „Koduhiite kaitsel” tegijad.
Harjumaal Jüris elav ettevõtja Viktor Jaave on püha kivi kaitseks lausa masinate ees seisnud ja hiljem selle ümbrust loodushoidlikult hooldanud. Tunnustusest kuuldes sõnas Viktor Jaave: „Mul on väga hea meel, et tänapäeval on inimesi, kes hiisi au sees hoiavad. Olen ka ise pidanud oluliseks pühi kive kaitsta ja hooldada. Nõukogude ajal tuli seista silmitsi ekskavaatoriga, et kivid saaksid oma iidsel paigal edasi olla. Loodame, et hiied säilivad ka tulevikus.“
Hiesõbralike tegude tunnustamisega soovib Hiite maja väärtustada pühapaikade hoidjaid, tutvustada ühiskonnas hiite hoidmise head tava ning aidata kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele.
Tänukirjad antakse üle laupäeval, 30.11. kell 13 Tartus maaülikooli aulas toimuval Hiie väe tänuüritusel. Samas autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber. Rahvamuusikat esitavad Eesti torupillimängijad Katariin Raska, Kadri Allikmäe, Piret Arikainen ja Egle Liiskmann ning meestelaulu selts LÜÜ TÜRR. Sündmust juhivad Triinu Taul ja Veiko Luhaste.
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2019
1. Jüri Arstikivi hoidja Viktor Jaave Harjumaal Vaskjala (Jüri) kihelkonna Jüri alevikus Sarapiku tn 4 kinnistul metsas asub põline looduslik pühapaik – suure vaagnataolise lohuga Arstikivi. 1980. aastatel, kui kolhoos tahtis Arstikivi ja selle naabruses asuvat
lohukivi ära vedada, kaitses põliselanik Viktor Jaave kivi niivõrd innukalt ja visalt, et see jäeti rahule. Hiljem on Viktor Jaave hoolitsenud kivi ümbruse eest ja tutvustanud selle pärimusi noorsoole. Esivanemate pärandit hoides ja väärtustades on Viktor Jaave eeskujuks kõigile Eesti inimestele.
2. Rannu Tulimäe eestkostjad Tartumaal Rannu kihelkonna Valguta ja Ervu külas asub põline hiiepaik Tulimägi ehk Kaarse mägi. Oma südant kuulates ning targalt talitades peatasid Tulimäe eestkostjad 2019. aastal RMK kavatsuse hakata pühast metsast puid raiuma. Sellega päästsid nad hiiepaiga selleks korraks järjekordsest RMK rüüstamisest. Oma tegevusega on Tulimäe eestkostjad eeskujuks Maavalla kõigile kogukondadele, kes seisavad terve elukeskkonna ja esivanemate pärandi eest.
3. Körgema allika hoidja Leo Filippov Saaremaal Jämaja kihelkonna Lõupõllu küla riigimetsas asub Körgema Völu alligas. Metsaülemana töötades hoidis leo Filippov 1970. aastatel ära allika ümbruse lagedaksraiumise, päästes rüüstamisest tundliku veesilma ja elurikka metsa. Hiljem on ta koos mõttekaaslastega allikat korrastanud ja valvanud. Oma tegevusega on Leo Filippov heaks eeskujuks teistele metsameestele ja samuti kõigile Eesti inimestele.
4. Ansambel Metsatöll – Koduhiite kaitsel 2019. aasta suvel, nördinuna järjekordse hiiemetsa (Virumaa Aburi hiis) lagedaksraiumisest, valmistas ansambel Metsatöll koos Marko Matverega laulu „Koduhiite kaitsel“ kontsertvideo. See Maavalla loodusele ja hiitele raskel ajal valminud teos juhtis avalikkuse tähelepanu põliste pühapaikade ja samuti eesti rahva juurte hävitamisele. Oma tegevusega on Metsatöll eeskujuks kõigile Eesti
muusikutele.
5. Marko Matvere – Koduhiite kaitsel Marko Matvere andis lauljana oma hääle ja väe
ansambli Metsatöll 2019. a valminud kontsertvideole „Koduhiite kaitsel“. See häiriv, kuid samas liigutav video meenutab, et hiite vägi hoiab meie rahvast, kuid ka hiied ise vajavad
hoidmist. Selle teoga on Marko Matvere heaks eeskujuks kõigile Eesti loomeinimestele.
6. Ajakirjanik Katrin Lust ja Kuuuurija saade Katrin Lusti juhtimisel jäädvustati aastatel 2018-2019 mitmel pool Eestis looduslike pühapaikade rüüstamist ning tehti teemat avavaid intervjuusid. Töö tulemusel jõudis 28.10.19 Kanal2 saates Kuuuurija eetrisse sisukas saatelõik, mis avab pärandi hävitamise ulatust ja põhjuseid. Pühapaikadega seotud väärtused ja põletavad mured jõudsid mõjusas esituses paljude televaatajateni. Oma tööga on Katrin Lust eeskujuks kõigile Eesti ajakirjanikele.
7. TV3 reporter ja operaator Virgo Pärn Virgo Pärn on aastatel 2016-2019 jäädvustanud ja vahendanud TV3 uudistesaadetele looduslike pühapaikadega seotud sündmusi. Sellega on andnud väärtuslik panus pühapaikade paremaks tundmiseks Eesti ühiskonnas. Oma tegevusega on Virgo Pärn heaks eeskujuks kõigile Eesti ajakirjanikele.
8. Martin Kivisoo ja Tihuse turismitalu Tihuse turismitalu ja Martin Kivisoo on aastatel 2008-2019 pannud välja Hiite kuvavõistluse Saarte auhinna; samuti on nad pikka aega tutvustanud Muhumaa pühapaiku kuvanäitusel, teabestendidel ja ekskursioonidel. Sellega on Martin Kivisoo ja Tihuse turismitalu tublisti kaasa aidanud pühapaikade tutvustamisele ja väärtustamisele ning olnud eeskujuks kõigile Eesti ettevõtetele.
9. MTÜ Puhkpillimuusika koda Muusika vaimustab, ühendab ja aitab kaitsta ka hiiepaiku. MTÜ Puhkpillimuusika Koda tellis 2019. aastal Metsatöllu laulule „Koduhiite kaitsel“ pasunakooride seade. Sellega andis Puhkpillimuusika Koda panuse looduslike pühapaikadega seotud heliloomingu varasalve ning on heaks eeskujuks kõigile loomeinimestele.
10. Mati Põdra Dirigent ja muusikapedagoog Mati Põdra kirjutas 2019. aastal Metsatöllu laulule „Koduhiite kaitsel“ pasunakooride seade. Sellega andis ta kena panuse looduslike pühapaikadega seotud heliloomingu varasalve ning on heaks eeskujuks kõigile loomeinimestele.
11. Kõrtsi talu pere Ajaloolise Läänemaa Varbla kihelkonna Kulli küla Kõrtsi talus asub põline looduslik pühapaik – Nõiakivi. Kõrtsi talu pere on pühapaika hästi hoidnud. Aastatel 2005-2019 viidi loomade karjamaa kivist eemale, rajati rändrahnu ümber kiviaed ja värav ning avati juurdepääs huvilistele. Oma tegevusega on Kõrtsi pere heaks eeskujuks kõigile pühapaikade maaomanikele.
12. Tartu Postimees Ajaleht Tartu Postimees käsitles 2019. aastal korduvalt ja mõjusalt Rannu kihelkonna Valguta ja Ervu külas asuva Tulimäe hiie muresid. Tänu sellele on lugejad kursis Tulimäge ohustava metsaraide ja sellega seotud aruteludega. Oma tegevusega on Tartu Postimees aidanud kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele ning annab head eeskuju kõigile Eesti meediaväljaannetele.
