Galerii: Heli Mänd tõi Iloni Imedemaale jõulukinkide näituse

Lääne Elu

info@le.ee

Mänguasjade kollektsionäärist kunstiõpetaja Heli Mänd tõi Iloni Imedemaale jõulukinkide näituse. Foto: Arvo Tarmula
Mänguasjade kollektsionäärist kunstiõpetaja Heli Mänd tõi Iloni Imedemaale jõulukinkide näituse. Foto: Arvo Tarmula

Mida ootab jõuluvanalt üks väike tüdruk? Eks ikka midagi sellist, mida tal veel ei ole, aga mida on näinud mänguasjapoe vitriinis, sõbranna juures või reklaamis. Mõnikord toodi tõepoolest valmisnukk, sagedamini kodus tehtud keha külge kinnitatud glasuurportselanist peaga nukk. Nukkudega kodu mängimiseks oli vaja ka mööblit ja nukunõusid, needki võisid kingikotist välja ilmuda.

Poisid on ikka soovinud veerevaid, kiikuvaid, veel parem häälitsevaid ja tulesid vilgutavaid mänguasju. Sajandi algupoole olid need hobused, edasi puust, plekist, bakeliidist või plastmassist autod. Poisile sobivad kingid olid ka lauamängud, ehitusklotsid ja konstruktorid.

Juba rohkem kui sada aastat on laste kaaslaseks olnud mängukarud, olgu siis kodus tehtud või tööstuslikult toodetud, neid ja ka muid loomi tõi lastele jõuluvana. Mida kauem aega tagasi, seda olulisem kingitus oli raamat.

“Möödunud sajandi laste jõulukingid” on näitus Heli Männi kollektsiooni põhiosast. Seekordne näitus on juubelinäitus – tegemist on 100. näitusega, mille Heli Mänd oma kogude põhjal välja pani.

Tasapisi on ta asju juurde kogunenud antiigilaatadelt, second-hand poodidest, headelt annetajatelt. Praegu on kogus üle 8000 eseme. Esialgu oli nukkude osa tunduvalt suurem kui poiste mänguasjade oma, nüüd on ta püüdnud juurde hankida just autosid ja muid masinaid, samuti lauamänge, koolitarbeid ja mänguloomi. Kõige vanemad asjad kollektsioonis on 19. sajandi lõpust pärit glasuurportselanist nukud, kõige uuemad kaasaegsed multifilmitegelastest inspireeritud tegelased. Omaette osa suurest kollektsioonist on suveniirnukud ja suveniirloomad – ca 2500 eksemplari.

Kindlasti on igal kogul oma kultuurilooline väärtus. Mänguasjakogu peegeldab olustikku, sisustusmoodi, riietumise traditsiooni, aga ka ajalugu ja ideoloogiat laiemalt.

Vaataja saab ekspositsioonile läheneda oma kogemusest lähtudes, tavaliselt ikka hüüatusega “Selline oli minul ka!” ja liikuda siis päri- või vastuaega: laps Barbie ja Actionmani juurest kaltsutite poole, vanaema vastupidises suunas.

Fotod: Arvo Tarmula

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments