Sõbrad Andreas Rahuvarmist: ta oli soe ja elurõõmus inimene

Laupäeval lahkus pärast rasket haigust vaid 50aastasena meie seast muusik, endine Haapsalu linnavolikogu esimees ja aselinnapea Andreas Rahuvarm (5.08.1969–19.10.2019).

Augustis 50aastaseks saanud Rahuvarm sündis ja kasvas üles Haapsalus. Muusikakoolis viiulit õppinuna lõi ta kaasa Haapsalu I keskkooli kooliteatris Pöialpoiss. „Ükskõik, millist pilti kooliteatri orkestrist vaatada, ikka on seal Andreas,” meenutas kooliteatri orkestrijuhina kaasa löönud Elmo Joa.

Joa oli ka see, kes Haapsalu linna algkooli direktorina äsja Tallinna pedagoogilises instituudis poiste käsitöö õpetaja eriala lõpetanud Rahuvarmi kooli tööle võttis. Seni koolijuhi töö kõrvalt ka poistele käsitööd õpetanud Joa oli otsustanud Pärnusse kolida ja tema sõnul oligi kõige suurem mure, kuidas leida uus õpetaja. „Mul oli viimane ja eelviimane tööpäev ja tuli Andreas, kes küsis, kas koolis käsitööõpetajale tööd oleks pakkuda. „Istusin jahmatusest koolimaja laia trepi peale, vaatasin talle otsa ja küsisin, et päriselt või,” meenutas Joa.

Rahuvarm ei püsinud pelgalt tööõpetuse klassis, vaid korraldas koos kooli huvijuhiga ka kõikvõimalikke üritusi.

Kõige rohkem jäigi Andreas Rahuvarm inimestele meelde elurõõmsa muusiku ja õhtujuhina. Kuigi muusikakoolis viiulit õppinud, mängis ta elu jooksul paljusid pille ja võis terve pika õhtu ilma pausideta rahvast lõbustada. „Ta oli tõeliselt elurõõmus, ettevõtlik, abivalmis ja minu arvates ka sõnapidaja. Ja kui tal midagi tegemata jäi, siis sellest, et ta planeeris oma aega üle,” rääkis Joa.

Aastaid olid Rahuvarm Lihula meeskoori dirigent. „Ta oskas inimesi ühendada. Parim dirigent, kes meeskooril olla saab,” rääkis Lihula meeskoori teine dirigent Pille Saatmäe. Kuna Lihula mehed olid tol hetkel dirigendita, otsustasid nad mujalt silma jäänud bändimehe ja õhtujuhi oma koori juhatama kutsuda. Rahuvarm on ise tunnistanud, et ega ta siis dirigeerimisest teab mis palju teadnud.

Soomes Lahtis rahvusvahelisel lauluvõistlusel nägi Rahuvarmi dirigeerimist legendaarne koorijuht Ants Üleoja, kes võttis mehe oma hõlma alla – alguses andis dirigeerimises eratunde ja lõpuks kutsus muusikaakadeemiasse koorijuhtimist õppima.

Saatmäe sõnul oli Rahuvarm väga andekas: „Temaga koos muusikat teha oli suur rõõm.” Saatmäe tõi esile Rahuvarmi oskust inimesi väärtustada ja nende parimaid külgi esile tuua. „Temaga koos olles tundis iga inimene end nagu väljavalitu. Ta oli ääretult soe inimene,” lisas ta.

2000. aastate keskpaigas astus Rahuvarm keskerakondlaste Jaanus Karilaiu ja Vladimir Padama õhutusel poliitikasse. Kui Rahuvarm 2005. aasta valimistel Keskerakonna linnapeakandidaadina üles seati, tunnistas Rahuvarm ka ise, et poliitikasse minek tuli talle ootamatult. „Mul on muid kohustusi ja tööd nii palju. Ausalt öelda, linnapeaks ei hakka ma mingil juhul,” ütles ta toona Postimehele.

Kohalikus poliitikas jäi ta aga kaasa mängima. Kahel korral juhtis Rahuvarm Haapsalu linnavolikogu: esimene kord 2008 märtsist, mil Keskerakonna fraktsioon senise volikogu esimehe Arder Väli tagasi kutsus, kuni 2009. aasta oktoobrini, ja teine kord pärast Jaanus Karilaiu suundumist riigikogusse 2015 mais kuni valimisteni 2017 sügisel. 2016. aastal astus ta Keskerakonda.

Aastatel 2009–2013 oli Rahuvarm Haapsalu haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutav aselinnapea.

„Andrease inimlik fenomen oli see, et ta oli ääretult positiivne. Ta süstis seda ka kõikidesse, kellega kokku puutus. Õnneks jõudsin talle ka omavahel häid sõnu piisavalt palju öelda,” ütles Karilaid.

Viimased aastad elas Rahuvarm Pärnus, tegutsedes muusiku ja ettevõtjana.