0

Valitsus kinnitas järgmise aasta riigieelarve

BNS

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Valitsus kiitis teisipäeval heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes 2029. aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus, tuleva aasta struktuurne puudujääk on 0,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2021. aastal 0,2 protsenti ning alates 2022. aastast on eelarve struktuurses tasakaalus.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKP-st. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKP-st, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKP-st ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKP-st.

Keskmine vanaduspension tõuseb tuleval aastal 45 euro võrra. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega ministeeriumide eelarvetes kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadusese 216 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal suureneb riigieelarves 0,71 protsendilt 0,74 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKP-st. Sellele sees on ka liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot ning kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot.

Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,3 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot.

Rahandusminister Martin Helme märkis teisipäevasel pressikonverentsil, et palgafondi kasv on seejuures ligikaudu 2,5 protsenti, kuid reaalselt kasvab palk ligi kaks korda rohkem, ulatudes 4-5 protsendini. Ta lisas, et iga minister otsustab eraldi, kuhu palgaraha täpselt suunab.

Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud kasvavad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

Riigieelarve eelnõu põhineb rahandusministeeriumi septembri keskel avaldatud majandusprognoosil ja kevadel heaks kiidetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegial. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve edaspidi ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud.

Riigieelarve seletuskiri:
2020.aasta_riigieelarve_seaduse_seletuskiri_final

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz