2

Tarmo Vanamõisa: miks on sõidueksami ooteaeg pikk?

Lääne Elu

info@le.ee

Tarmo Vanamõisa, maanteeameti eksamiosakonna juhataja
Tarmo Vanamõisa, maanteeameti eksamiosakonna juhataja

Igal suvel kasvab B-kategooria sõidueksami ooteaeg ühe-kahekuuseks.

Noored eeldavad, et autokoolist saab juhiloa kahe kuuga. Juhiloa saamiseks tuleb aga ise õppida ja harjutada – autokool annab suuna kätte ning tulevane juht tegutseb ise edasi.

Sel aastal läbis sõidueksami esimesel korral vaid 47 protsenti tegijaist. Pole ju kõige hullem ning võiks eeldada, et korduseksamile minnes õpitakse ja harjutatakse juurde ning teise eksami läbivusprotsent on juba kõrgem.

Paraku pole see nii. Teist korda sõidueksamile minejatest läbib selle vaid 37, kolmandat korda minejatest 33 protsenti õpilasi. Sel aastal on 761 juhti läinud neljandale katsele ja 446 juhti käinud viiendal katsel, nii-öelda rekordihoidja on õpilane, kes ei sooritanud 46. sõidueksamit. Sariläbikukkujad on peamine pika ooteaja põhjus.

Ei ole normaalne, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit. Ei ole mõtet käia raha ja aega raiskamas – kui viimasest sõidukorrast on pikem vahe sisse jäänud, on targem võtta selle raha eest paar sõidutundi ja veenduda, et oled omalt poolt positiivseks soorituseks kõik teinud. Kui ei soorita, siis ära jää ootama.

Juhtimisõiguse omandajad ei tohiks lasta end internetis levivatel hirmujuttudel mõjutada – eksamineerijad ei taha kedagi läbi kukutada. Vastupidi, võttes vastu kuus sõidueksamit päevas, ei mõju motivatsioonile miski halvavamalt kui mittesooritajad. Eksamite metoodika muutumise tõttu antakse praegu eksaminandile isegi varasemast rohkem võimalusi ning kui just umblollusega hakkama ei saada, lastakse neil eksamiaeg täis sõita ja ka enda tugevusi näidata.

Ei ole mõtet sõidueksami marsruute pähe õppida – isegi kui Eestis kasutataks üht kindlat marsruuti, muutub liiklus pidevalt. Marsruudi tundmisest pole kasu, kui liiklusega arvestada ei osata.

Eestis on üle 200 autokooli, kuid vaid väike osa neist osaleb autokoolide ja -koolitajate liidu töös, küsib maanteeametilt enda kohta statistikat ning tegeleb enda töö parandamisega. Teine äärmus toimib aga risti vastupidi – funktsioneeritakse kui kasumipõhine äriettevõte ning „toodetakse” aasta jooksul mõnikümmend õpilast, kellest sõidueksami läbib esimese korraga vaid üks või kaks.

Tihti alustatakse autokooli valikul sõprade soovitustest, kuid siinkohal tasuks vaadata ka maanteeameti statistikat, muuhulgas läbivusprotsente. Enne lõplikku otsust hinnake ka kooli kodulehte – on küll erandeid, kuid tihtipeale ei panusta vaid kasumile rajatud ettevõte professionaalselt tehtud kodulehte. Ärge valige hinna järgi – tihtipeale paisuvad vaid hinda müüvate autokoolide lepinguid tehes numbrid väga kiirelt väga suurteks.

Arvestada tuleks ka lisakuludega – riikliku sõidueksami sooritamiseks läheb keskmisel juhikandidaadil tarvis rohkem kui 30 sõidutundi. Praegu nõutav miinimum autokoolis on 23 tundi.

Eksami tegijad arvavad, et suvel on lihtsam läbi saada, aga suvel on liiklus intensiivsem. Kui teha eksam talvel, ei tohiks ka suvise liiklemisega raskusi tekkida. Pole ka mõtet minna kodulinnast eemale võimalikult lihtsates tingimustes eksamit sooritama – võimaluse korral läbi eksam seal, kus kõige rohkem ka tulevikus sõitma pead. Suvel on ka palju mootorrattalubade tegijaid.

Eksamineerijad soovivad suvel ka puhata. Ühe eksamineerija nädalane puhkus tähendab 30 eksamiaja kadumist.

Miks maanteeamet rohkem eksamineerijaid palgale ei võta? Esiteks ei ole ametnike arvu suurendamine otstarbekas. Eksamineerijate palkamisel on arvestatud sellega, et sõidueksam peaks olema sooritatud vähemalt teisel katsel. Lisakatseteks ei ole vaja ametnike arvu tõsta.

Teiseks, emotsionaalsed ja populistlikud otsused ei aita kaasa liiklusturvalisuse kasvule ning kvantiteedi suurendamisel kasvab tahes-tahtmata ka ebapädevate juhtide pääsemine liiklusesse. Kui palju kasvaks liiklussurmade arv ehk otse öeldes – kui mitu laipa on aktsepteeritav lühemate ooteaegade nimel? 33 eksamineerijat on Eestis statistiliselt täiesti piisav. Kui eksamite esmakordne läbimine oleks vähemalt 15–20 protsenti parem ning õpilased täiendaksid end enne uut katset, ei saaks me enam mitmekuulistest ooteaegadest rääkida.

Kui kõrvale jätta force majeure, on sõidueksamite pikad ooteajad peamiselt tingitud sellest, et õpilased ei planeeri juhtimisõiguse omandamist piisavalt pikalt ette ega täienda end õigel ajal. Kui autokooli minnakse vaid juhiluba saama, on üritus juba eos läbi kukkunud. Kui minnakse saama turvaliseks liiklejaks ning seeläbi ka juhtimisõigust omandama, on pilt juba palju parem.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Pole mina autokoolis käinud kuna kunagi sai anda A ja B kategooria eksamid eksternina ! Kutseliste autojuhtidega on asi hoopis teine või ei ole ka ? Liiklus peaks olema ühesugune ja vahe saab olla ainult selles millise masinaga eksami annad või annad mõlemaga !
Praegu ju enam autojuhil asja kapoti alla eriti ei ole.
Samas õppesõitu võiks õpetada iga vanem oma lastele ja lastelastele,kes omab sõidustaazi ja kellel puuduvad kehtivad karistused !
Vene ajal see süsteem muudeti kuna väga paljud ostsid load raha eest ilma eksamiteta.Täna meie ausas demokraatlikus ühiskonnas seda muret pole ja terve rea inimesi saaks autokoolidest suunata kasulikule tööle !

juss
juss

Kui inimene kolmanda korraga läbi ei saa, käigu jala! Mida te jamate!

wpDiscuz