Ehkki uppunute arv on viimastel aastatel vähenenud, on sel aastal suurenenud vanemate inimeste uppumissurmade arv. Möödunud nädalavahetusel uppus 4 inimest, neist 3 olid vanemaealised.
„Meie jaoks on selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed. Sündmuste põhjal saame järeldada, et mitmed õnnetused on juhtunud seetõttu, et inimesed on palavate ilmadega ujuma minnes oma tervislikku seisundit ja füüsilist vormi üle hinnanud. Muidugi pole keegi kaitstud terviserikke eest, mis võib tabada ootamatult ja kohta valimata aga alati tasub suhtuda realistlikult oma tervisesse ja arvestada võimalike krooniliste haigustega,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Virkala lisab, et tihtilugu on vanemaealised inimesed uppunud mõne tobeda õnnetuse tõttu – on komistanud ja kukkunud, läinud ujuma, aga jaks sai otsa, on kukkunud paadist vette jne. „Vanematel ja kehvema füüsilise vormiga inimesetel on turvalisem ujuda kalda läheduses koos kaaslastega ning hoida nendega kontakti. Uppuv inimene üldjuhul häält ei tee, sest tema jõud läheb enda pinnal hoidmiseks. Uppuja tunneb ära selle järgi, et ta vajub aeg ajalt vee alla ja ahmib pinnale tulles meeleheitlikult õhku,“ tuletab Virkala meelde.
Selle aasta 28. juuli seisuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, nendest 20 on olnud 50-aastased või vanemad. 2018. aasta 28.juuli seisuga oli uppunuid 27, neist 17 olid 50-aastased ja vanemad. 2017. aasta 28.juuli seisuga oli uppunud 23, neist 14 olid 50-aastased ja vanemad.
