4

Kolmandik tänavu uppunutest on elu kaotanud Lääne-Nigula vallas

Merehädaliste otsing. Foto: Malle-Liisa Raigla

Kalapüügihooaeg on täies hoos, kuid paraku on see toonud lisaks kalapüügirõõmule kaasa hulga traagilisi õnnetusi – aasta algusest praeguseni on jätnud oma elu märga hauda seitse kalastajat.

Kokku on tänavu Eestis uppunud 15 inimest, neist viis Lääne-Nigula vallas.

„Kui vaadata hukkunud kalameestega juhtunud õnnetusi, siis põhjused on olnud väga erinevad. On juhtumeid, kus paat läks ümber, kalastaja kukkus külma vette ja alajahtus. Samuti on juhtumeid, kus saatuslikuks sai kahlamispükstesse tunginud vesi. Mitmel juhul on kurva lõpuga kalapüügi põhjus peitunud alkoholi liigses tarvitamises,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.

Saaremets paneb kõikidele kalastajatele südamele, et ülimalt oluline on juba enne kalale minekut veenduda ohutuses ja viia end kurssi veekogu erisustega, seda eriti juhul, kui kalale minnakse harjumuspärasest paigast kaugemale. „Võõras kohas kalastades ei oska inimene konkreetse veesilma looduslike eripäradega arvestada ja õnnetuseks piisab vaid halvast juhusest. Seetõttu tasub pidada nõu kohalike kalameestega, kes veekogu peenemaidki nüansse tunnevad,“ rõhutas ta. Samuti tuleb arvestada ilmaoludega ning tugeva tuule ja heitlike olude puhul tasub jääda kaldale.

Lisaks põhjalikule eeltööle ei tohi unustada ka üldisi ettevaatusabinõusid – paadiga veele minnes peab kindlasti olema seljas korrektselt kinnitatud päästevest. Arvestada tuleb aga sellega, et ilmad on olnud võrdlemisi jahedad, vesi on veel külm ja alajahtumiseks piisab kümmekonnast minutist. Kahlamispükse kasutades peab arvestama sellega, et madalas vees on nad kalamehele väärt abilised, kuid sügavamal on oht, et vesi võib kergemagi laine tõttu pükstesse sattuda, sinna jäänud õhu lukustada, jalad üles lükata ja pea ootamatult vee alla suruda. Sellistes oludes on keha vee peal hoidmine ja iseseisvalt kaldale pääsemine väga raske, kui mitte võimatu.

Saaremets rõhutab, et õnnetus võib tabada ka kõige vilunumat kalameest ja ettevaatlikkust ei ole seetõttu kunagi liiga palju. „Ohutus algab igaühest endast ja hoolitseda tuleb selle eest, et õnnetuse juhtumise risk oleks võimalikult väike. Kindlasti tasub kalale minna koos kaaslasega, sest siis on lähedal seltsiline, kes saab õnnetuse korral appi rutata ja halvimast päästa,“ ütles ta.

Viimati leidsid kalurid laupäeva varahommikul kaks uppunut Einbi lähedalt madalast veest – uppunud olid kalastama läinud 72- ja 33-aastane mees.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vanamoodne
Vanamoodne

Tundub, et pussnuga tuleb alati vööl hoida, ole sa akvalangist, jahimees või rinnuni ulatuvates kummipükstes kalakahlaja. Oma mõistusega küll kummipükste erilist ohtlikkust läbi ei hammusta.

Lonni
Lonni

Kummipükstega [kalamehe traksidega püksid] on nii,et kui juhtud vees kukkuma,siis täituvad püksid kiiresti veega ning vee raskus pükstes keerab sinu jalad taevapoole.Sellisel juhul ei ole sul miskit enam teha.1982 aasta augustis oli Haapsalu lahes selline juhtum.Mees leiti veest 2nädalat hiljem

tuleb
tuleb

taastada nõukaaegne piiritsoon, ainult omadele ja lubadega, kes tahab, ameerika on viisavaba

Riik
Riik

On aeg keelata Lääne-Nigula vald!

wpDiscuz