Muuseumi suvisel ajalookonverentsil räägitakse peamiselt keskajast

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Muuseumi ajalookonverentsi ühe korraldaja Eve Otstaveli sõnul astub varasemast tuttavate esinejate kõrval konverentsil üles ka päris uusi. Foto Arvo Tarmula

Läänemaa muuseumi igasuvisel ajalookonverentsil on tänavu tavapärasest rohkem esinejaid ja tavalisest paksem on ka konverentsipäeva lõpus esitletavad Läänemaa Muuseumi Toimetised.

Konverentsi, mis kannab numbrit 26, peetakse laupäeval Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis. Ettekandeid on kavas üheksa. „Päevakava on tihe,” tunnistas üks konverentsi korraldajaid, Läänemaa muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel.

„Taas näeme, et kes on siia korra juhtunud, see ka käima jääb. Mulle endale see väga meeldib,” ütles Otstavel ettekandjate nimekirja tutvustades. Tuttavatest nimedest on tänavugi ajalookonverentsile oodatud Anti Selart, Inna Põldsam-Jürjo, Anu Mänd, Madis Maasing jt.

Otstaveli sõnul on rõõmustav, et on ka uusi esinejaid ehk neid, kes pole varem üles astunud. Ta nimetas Kersti Markust, kes räägib Lihulast muinas- ja keskaja piirimail ning Eimar Tärki, kes räägib merendusest. Otstavel lisas, et Tärk on tegelikult alles Tartu ülikooli magistrant.

Kaks kolmandikku ettekannetest puudutavad tänavu keskaega. Otstaveli sõnul pole keskaja teemaliste ettekannete rohkus seotud linnusemuuseumi taasavamisega. „See lihtsalt kujunes nii,” ütles ta.

Konverentsi lõpuks esitletakse Läänemaa Muuseumi Toimetisi, mis sel aastal on tavapärasest mahukamad ja mille kujundus on läbinud uuenduskuuri. „Kui varem oleme värvi kasutanud ainult kaanekujunduses, siis nüüd on ka sees värvipildid,” ütles Otstavel. Ta lisas, et toimetiste tavapärasest esinduslikum number on pühendatud Läänemaa muuseumi 90. sünnipäevale.

Muuseumi sünnipäeva puhul on lisaks kirjatöödele, mis on kirjutatud mulluse konverentsi ettekannete põhjal, tellitud artikleid ka teistelt, kes on toimetistesse sagedamini kaastööd teinud. „Need artiklid ei puuduta muuseumi, vaid on Haapsalu ja Läänemaa ajaloost,” ütles Otstavel.

Konverentsi kava

  1. juulil Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis

9.30-10 Registreerimine, tervituskohv

10-10.30 Jorma Friberg (Rannarootsi muuseum) – Alexander Pikner – Sigadega Helsingisse

10.30-11 Kaarel Antons (Eesti spordi- ja olümpiamuuseum) – Spordi kujunemine Läänemaal enne Vabadussõda

11-11.30 Eimar Tärk (Tartu ülikool) – Läänemaa meremehed 1920. aastal registreeritud laevateenistujate nimekirjades

11.30-12 Anti Selart (Tartu ülikool) – Haapsalu kui kaubalinn: 13. ja 14. sajand

12-12.30 Kersti Markus (Tallinna ülikool) – Lihula tähendusest muinas- ja keskaja piirimail

12.30-13.30 Lõuna

13.30-14 Jaak Mäll (SALM) Kuidas Saare-Lääne piiskopist sai Vana-Liivimaa rikkaim mees?

14-14.30 Madis Maasing (Tartu ülikool) – Kuidas saadi ja kuidas ei saadud Saare-Lääne piiskopiks

14.30-15 Anu Mänd (Tallinna ülikool) – Kunstist, kunstnikest ja tellijatest hiliskeskaegses Saare-Lääne piiskopkonnas

15-15.30 Inna Põltsam-Jürjo (Tallinna ülikool) – Ühest hävinud hauaplaadist Haapsalu toomkirikus

17 Läänemaa Muuseumi Toimetiste XXII esitlus Haapsalu piiskopilinnuses

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments